Kas teha viisavabaduszhest?

Olen samal arvamusel kui välisminister Siim Kallas, kes oma visiidi ajal Soome möödunud aasta lõpus ütles pressikonverentsil, et Eesti ühepoolset viisavabadust kehtestada ei kavatse.

Praegu on Eesti olnud Soome kodanike oma maale laskmisel ülimalt paindlik. Siiamaani pääsevad soomlased lühikesele reisile ilma viisata.

Möödunud aastal käis Eestis sellise kruiisivormiga ilma viisata umbes 1,3 miljonit soomlast. Eesti kodanikel Soome minekul samasugust võimalust ei ole.

Soomlastele viisade andmisel on Eesti võrdlemisi paindlik. Soomlased saavad hankida meie konsulaadist viisat neljas eri vormis: niinimetatud tavaline viisa, viisa posti teel, rühmaviisa ja kõike seda saab ka kiirviisana. Lisaks sellele saab viimasel minutil ärganu taotleda endale viisat ka Eesti piiril.

Soome kodanikele on Eesti viisateenus odavam kui Eesti kodanikele Soome viisa. Tavaline Eesti viisa maksab soomlasele 55 Soome marka, eestlasele tavaline Soome viisa 100 Soome marka. Teenindamine on soomlastele Helsingis ka soome keeles.

Kuulujutt, nagu aitaksid Helsingi saatkonnas viisadelt kogutud summad pidada Eesti välisministeeriumil ülal teisi välisesindusi, pärineb ilmselt väga vanadest aegadest. See ei ole nii enam ammu.

Kõik meie viisatulud lähevad riigieelarvesse, mitte isegi välisministeeriumi omasse. Samas peame meeles pidama ka seda, et viisade väljaandmine nii suures mahus nagu me seda Helsingis teeme, toob endaga kaasa ka kulutusi, kantseleikulud on päris suured.

Võib-olla oleks see soomlastele hea. Aga neil on juba nüüd väga kerge Eestisse tulla. Ühepäevased reisid on ju viisavabad. Need on soomlaste seas väga populaarsed ning ma ei usu, et selline ühepoolne viisavabadus oleks soomlastele väga oluline.

Eesti viisat on soomlasel küll kerge saada, kuid see võtab alati kaua aega. Eesti konsulaadis Helsingis kestab viisa saamine 7-8 tööpäeva. Järjekorrad on ka pikad.

Kuid meie instituudi töös on suur probleem see, et eestlased peavad hankima Soome viisa ja see on väga kallis. See takistab kahe maa vahelisi kultuurikontakte.

Eestisse tulevale ärimehele on viisa esimene asi, millega ta peab tegelema. Ühepoolse viisavabaduse kehtestamine soomlastele oleks Eesti poolt hea tahte zhest. Viisa puudumisel tunneks ärimees, et ta on siin teretulnud ning Eesti poolel tasuks mõelda, kas poleks mitte kasulik sel teel ärimehi enda juurde peibutada.

Eesti seisukohalt on tähtis, et viisarezhiim siin suhteliselt lihtne oleks. Viisavabadus oleks üks komponente, mis Eesti atraktiivsemaks muudaks.

Kui riik on huvitatud oma majanduse arendamisest, peab ta välisärimehe siiatuleku lihtsaks tegema.