Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas teha viisavabaduszhest?

    Olen samal arvamusel kui välisminister Siim Kallas, kes oma visiidi ajal Soome möödunud aasta lõpus ütles pressikonverentsil, et Eesti ühepoolset viisavabadust kehtestada ei kavatse.
    Praegu on Eesti olnud Soome kodanike oma maale laskmisel ülimalt paindlik. Siiamaani pääsevad soomlased lühikesele reisile ilma viisata.
    Möödunud aastal käis Eestis sellise kruiisivormiga ilma viisata umbes 1,3 miljonit soomlast. Eesti kodanikel Soome minekul samasugust võimalust ei ole.
    Soomlastele viisade andmisel on Eesti võrdlemisi paindlik. Soomlased saavad hankida meie konsulaadist viisat neljas eri vormis: niinimetatud tavaline viisa, viisa posti teel, rühmaviisa ja kõike seda saab ka kiirviisana. Lisaks sellele saab viimasel minutil ärganu taotleda endale viisat ka Eesti piiril.
    Soome kodanikele on Eesti viisateenus odavam kui Eesti kodanikele Soome viisa. Tavaline Eesti viisa maksab soomlasele 55 Soome marka, eestlasele tavaline Soome viisa 100 Soome marka. Teenindamine on soomlastele Helsingis ka soome keeles.
    Kuulujutt, nagu aitaksid Helsingi saatkonnas viisadelt kogutud summad pidada Eesti välisministeeriumil ülal teisi välisesindusi, pärineb ilmselt väga vanadest aegadest. See ei ole nii enam ammu.
    Kõik meie viisatulud lähevad riigieelarvesse, mitte isegi välisministeeriumi omasse. Samas peame meeles pidama ka seda, et viisade väljaandmine nii suures mahus nagu me seda Helsingis teeme, toob endaga kaasa ka kulutusi, kantseleikulud on päris suured.
    Võib-olla oleks see soomlastele hea. Aga neil on juba nüüd väga kerge Eestisse tulla. Ühepäevased reisid on ju viisavabad. Need on soomlaste seas väga populaarsed ning ma ei usu, et selline ühepoolne viisavabadus oleks soomlastele väga oluline.
    Eesti viisat on soomlasel küll kerge saada, kuid see võtab alati kaua aega. Eesti konsulaadis Helsingis kestab viisa saamine 7-8 tööpäeva. Järjekorrad on ka pikad.
    Kuid meie instituudi töös on suur probleem see, et eestlased peavad hankima Soome viisa ja see on väga kallis. See takistab kahe maa vahelisi kultuurikontakte.
    Eestisse tulevale ärimehele on viisa esimene asi, millega ta peab tegelema. Ühepoolse viisavabaduse kehtestamine soomlastele oleks Eesti poolt hea tahte zhest. Viisa puudumisel tunneks ärimees, et ta on siin teretulnud ning Eesti poolel tasuks mõelda, kas poleks mitte kasulik sel teel ärimehi enda juurde peibutada.
    Eesti seisukohalt on tähtis, et viisarezhiim siin suhteliselt lihtne oleks. Viisavabadus oleks üks komponente, mis Eesti atraktiivsemaks muudaks.
    Kui riik on huvitatud oma majanduse arendamisest, peab ta välisärimehe siiatuleku lihtsaks tegema.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.