Pariisis algab Estonia-kohtuprotsess

Rahvusvahelisse tugigruppi kuulub 1300 inimest, keda kohtus esindab advokaat Henning Witte. «Meie eesmärk ei ole üksnes kahjutasu, vaid eelkõige tahame selgeks saada osaliste vastutusmäära,» sõnas Witte. Ta usub, et kahjusumma suurus jääb 9--18 miljoni Eesti krooni piiresse.

«Me ei saa hakata kohut käima parvlaeva Estonia omaniku, laevafirma Estline'iga, kuna peaaegu kõik ohvrite sugulased on jõudnud kokkuleppele Estline'i kindlustusfirmaga Skuld. Kuid me usume, et praegused kostjad algatavad hiljem omakorda kohtuprotsessi Estline'i vastu,» rääkis advokaat.

Kõik kolm hagi anti Pariisi kohtule üle vähem kui kaks nädalat enne aegumistähtaega ehk peaaegu kaks aastat pärast Läänemere laevakatastroofi, mille käigus hukkus vähemalt 852 ja päästeti 137 inimest.

Kuna õnnetust uuriv ametlik komisjon ei ole veel tööd lõpule viinud, siis alustab Prantsuse kohus omal käel õnnetuse uurimist. Kahjutasunõue on esialgne, kuna uurimise tulemusena kohus otsustab, kellelt üldse hakatakse kahjutasu nõudma.

Prantsusmaa on soodsaim koht selle protsessi korraldamiseks, kuna Prantsuse kahjutasuõiguse järgi saab suurem ring sugulasi kahjutasu. Peale selle arvab Witte, et protsess on Prantsusmaal märksa objektiivsem kui näiteks Rootsis või Saksamaal, kus eksperdid on väitnud, et nad ei ole erapooletud.

Selle aasta algupoolel teatasid hagejad, et nad ei kavatse algatada protsessi Estonia ehitanud laevatehase Meyer Werft vastu. Kuna aga laevu klassifitseeriv Prantsuse firma Bureau Veritas teatas, et kui tema vastu algatatakse hagi, algatab tema hagi Meyer Werfti vastu, siis alustas ohvrite tugigrupp protsessi ka laevatehase vastu.

Bureau Veritas möönab, et ta aktsepteeris Estoniat, ehkki sellel puudus autotekil veekindel vahesein, ning ei kontrollinud piisavalt vöörivisiiri ja rampi.

Hagi kohaselt on Meyer Werfti suurim viga see, et vöörirambi konstruktsioon oli ühendatud visiiriga, mistõttu avanenud vöörivisiir tõmbas rambi lahti ja autotekk täitus kiiresti veega.

Rootsi meresõiduametile heidetakse ette seda, et ta ei kontrollinud piisavalt Estonia turva- ja päästevarustust ega polnud meeskonda sel alal piisavalt ette valmistanud. DI