18. september 1996 kell 22:00

Danilov kiidab Haapsalu muda

Küsimustele vastab Lääne maavanem Hannes Danilov

Läänemaa on oma arengus keskel. Meil on suhteliselt paremini läinud seetõttu, et oleme mereäärne piirkond. Kõige kiiremini on arenenud Tallinn ja Harjumaa, Tartu ja Tartumaa, Pärnu ja Pärnumaa, saared seoses turismi ja saarelisusega ja majanduslikult on meist ees Ida-Virumaa, sest neil on tööstuslik ala väga suur. Siis juba konkureerime. Raske on ritta panna, kumb on parem, kas Rapla või Läänemaa. Põhjus on Läänemaa mereline asend. Esimese turismivoo oleme vastu võtnud ja selle eest raha sisse kasseerinud.

Ei olegi halvem, aga oleneb, millest lähtuda.

Kui rääkida majanduslikus mõttes, siis pole me väga jõukad. Meie keskmine palk jääb tunduvalt alla vabariigi keskmisele, aga looduslikult oleme heas seisus ja inimesed tahavad siin elada.

Oleme osa saanud väikesaarte programmidest ja külaliikumise programmist ja ilmselt saame osa asulate toetamise programmist. See on raha ja see tuleb vabariigi valitsuse kaudu.

Oleme püüdnud säilitada oma väikeseid koole, me pole raha puudumise tõttu neid sulgenud. Kaks maakooli pandi kinni õpilaste puudumise tõttu.

Niipalju kui võimalik arendame Läänemaa ainukest ekspordiartiklit -- Haapsalu muda. Teeme mudale rohket reklaami, kaks sanatooriumit töötab, kolmandat ehitatakse.

Seda Haapsalu--Riisipere raudteelõiku loetakse tegelikult perspektiivituks ja mõnes mõttes on see õige, neli kaubarongi nädalas on vähe. Küsimus on selles, et me ei saa kunagi öelda, millel on tulevikku, millel mitte. Kas Vormsi kooli remontimine kolmekümnele lapsele on perspektiivikas? Kõike ei saa mõõta rahas.

Üldiselt on nii, et kui öeldakse raudtee ja Danilov, hakkavad kõik naerma. Pean oma perekonnanime ära vahetama, Hannes Raudtee näiteks. Saakski eesti perekonnanime.

Loomulikult. Seda on taotletud, aga ei ole antud. Raudteejaam on linna sümbol. Seda ei taastata ju sellepärast, et ta on raudteejaam, vaid sellepärast, et ta on osa linnast. Linn investeerib raudteejaama pidevalt, 1994. aastal sai Haapsalu linn viimati raudtee käest raha hoone korrashoiuks.

Turistide külastatavuse poole pealt oleme vabariigis viiendal kohal. Kui lisame ettepoole Tallinna ja Harjumaa, Pärnu ja Saaremaa, siis järgmisena tulevadki Läänemaa, Hiiumaa ja Tartu. 1995. a seisuga ööbis Läänemaal 21 000 turisti, rääkimata nendest, kes siit niisama läbi sõitsid. Iga päev on meil 150 soomlast mudaravil. See on raviturism, tegemist ei ole ju päris meditsiiniga.

Riik ei ole üldse investeerinud. Haapsalu linn pani käima uuesti vana sanatooriumi Laine, remonttöödele kulus paar miljonit. Munitsipaali toel ja jõul avati infopunkt, sinna investeeriti 500 000 krooni.

Teine tüüp on erainvesteering: Paralepa mudaravilasse investeeritakse 20 mln krooni, Roosta kämpingusse ligikaudu 50 mln krooni.

Mis puutub valdadesse, kas nemad investeerivad turismi või mitte, siis lähiajal ei tule see kõne allagi. Neil on omal probleeme valla ülalpidamise, teede korrashoiu ja muu sellisega. Valla teede korrashoidmine on samuti investeering turismi.

Läänemaal on kõik võimalused turismi arendamiseks olemas, ehitatud on Haapsalu hotell, hotell Sport, Päeva pansionaat. Paljud maakonnad pole veel hotellideni jõudnud.

Oleme aastaid vaielnud ja minu arust sai siin suurte kakluste tagajärjel õige otsus tehtud. Probleem oli selles, et riiklik vetelpääste ja vabatahtlik vetelpääste olid Läänemaal üks ja sama isik. Riigi raha kanditi tegelikult vabatahtliku organisatsiooni arvele ja seetõttu pidime lepingu tegema vabatahtliku organisatsiooniga.

See maatükk müüdi eesostuõigusega inimesele. Seadus on seadus.

See võib nii olla, aga võib ka mitte olla. Variisik ei ole keelatud.

Kui mina ostan endale televiisori, ei saa keegi mind takistada, kui ma tahan seda kallimalt edasi müüa.

Ma ei ole selle pangaga seotud ja ma ei tea sellest üldse midagi. Mulle pakuti sinna tööd mingil ajal, aga ma keeldusin.

Palju, kui valitsusest räägime. Lipstok ja Vilosius on ju lausa Läänemaa mehed ja tähelepanu pööratakse niipalju kui vaja. Ma ei usu, et seda on vähe.

Ma ei ole seotud eraettevõtlusega. Ma ei ole ärimees, erinevalt Haapsalu linnapeast. Arvan, et kõik ei pea olema Eesti Vabariigis ärimehed.

Õpetajatöö meeldib mulle, aga selle ameti kõrvalt on see pisut liig. Kuna seal ei ole kedagi, siis olen seal ikka käinud. Muidugi kasutavad nad seda ära ja ei otsigi uut õpetajat, aga nimetatud tasu on mul ilusasti tulumaksus kirjas.

Eelmisel töökohal töötades kutsuti, aga maavanemaks olemise ajal pole sellist pakkumist tehtud.

Oleneb pakkumisest.

Hetkel kuum