18. september 1996 kell 22:00

Püssi linn keeldub REPO soojast

Püssi linnavalitsus põhjendab oma konteinerkatlamaja tellimist sooviga vabaneda ASi REPO Püssi Vabrikud monopoolsest seisundist linna soojaga varustamisel.

1995. aasta septembris sõlmis seni pidevalt linnale soojust andnud Püssi tehas aastase lepingu linnavalitsusega, et viimane ostab tehaselt soojusenergiat. Lepingu kohaselt pikeneb see automaatselt, kui üks pool teist lepingu lõpetamisest ei teavita.

Püssi Vabrikute juhatuse esimehe Rein Kuusmiku sõnul arvestas tehas 6 miljoni krooni investeerimisel katlamaja ehitusse linna soojuse ostuga. Kuusmik lisas, et linnavalitsus muutis ootamatult oma seisukohta pärast seda, kui Püssi Vabrikute personalijuht lahkus ja linnavolikogu juhatama läks.

«Saime linna kavast ise katlamaja ehitamist alustada teada Tiit Vähi nõuniku käest, kelle sõnul oli peaministrile laekunud Püssi linnalt taotlus raha eraldamiseks,» lausus Kuusmik.

Oma katlamaja ehitamise otstarbekust on kinnitanud Püssi linna tellitud EnPRO Inseneribüroo OÜ läbi viidud soojamajanduse eeluuring, teatas Püssi linnapea Peeter Pill kevadel peaminister Tiit Vähile saadetud kirjas.

Siis taotles Püssi linn valitsuselt 2,5 miljonit krooni oma katlamaja ehituse finantseerimiseks. «Vabrik kütab meid üle, talv läbi olid inimestel aknad lahti,» põhjendas Pill.

Vastuseks teatas regionaalminister Tiit Kubri, et linna taotlus ei ole majanduslikult põhjendatud ja lahendus on pikaajalise lepingu sõlmimine tehase ja linna vahel.

Eeluuringuid teinud EnPRO Inseneribüroo asedirektor Ain Annus nägi ülekütmise lahendust pumpade reguleerimises.

Praeguse ASilt Repo linnale müüdava soojuse hinna juures ei ole linna oma katlamaja rajamine majanduslikult otstarbekas, on kirjas uuringu kokkuvõttes.

«Oma katlamaja projekt tundus raha raiskamisena,» meenutas Tiit Kubri. «Jäi mulje, et nad ei suutnud kohapeal omavahel kokkuleppele jõuda.»

«Tehas tootku plaate, sooja andmine on meie mure,» lausus Peeter Pill.

«Kui Repo on teinud investeeringu, muutub absurdseks ehitada kõrvale teine katlamaja,» kommenteeris majandusministeeriumi investeeringute osakonna juhataja Märt Ots, kes probleemiga kevadel kohapeal tutvus. «See on raiskamine.»

Pärast valitsuse keeldumist rahaeraldusest hakkas Püssi linnavalitsus taotlema katlamaja ostuks pangalaenu. Pärast Eesti Hoiupanga keeldumist jõuti kokkuleppele Maapangaga.

Peeter Pilli kinnitusel on laenusumma 5,3 miljonit krooni kuueks aastaks intressiga 14 protsenti.

Eeluuringus on Märt Otsa väitel kirjas, et soojuse hind tõuseb esimesel laenu maksmise aastal üle 200 krooni MWh kohta võrreldes eelmise talve soojushinnaga.

Linnapea Peeter Pill kinnitas, et linnaelanikud sooja eest talvel rohkem maksma ei hakka. Laenusumma ja intressi maksame tagasi ökonoomsuse arvel, teatas ta.

«Kui linnavalitsus lubab, et soojuse hind ei tõuse, jääb linnal järelikult vähem raha muudeks kulutusteks, näiteks lastetoetusteks,» vastas Rein Kuusmik.

Teine võimalus sooja hinda mitte tõsta on lootus tasuda laen valitsuse abiga, lisas Kubri. «Laenu võtta on hea, kui maksad selle kinni riigi toega,» märkis ta.

Rein Kuusmik valmistub tehase puidujääke ja põlevkivi põletava katla käikuandmiseks ja on hämmastunud, et linnaisad soovivad sellise investeeringu järel võtta laenu masuudiga köetava katlamaja ehitamiseks.

Meil on kütus olemas praktiliselt 11 aastaks, rääkis Kuusmik. Ta lisas, et tehase katlamaja tasuvusaeg on 15 kuud.

«Ega mina ole kursis tema ettevõtte rekonstrueerimisega, mina pean seisma inimeste eest,» vastas Peeter Pill.

Osa linnakodanikke aga nõudis linnavalitsuselt katlamaja ostu ja ehituse peatamist, kuni on selge, kui palju läheb see maksma Püssi elanikele.

«Kui on vaja, leian ma ka sada allkirja, mis vastupidist nõuavad,» vastas Peeter Pill. «Miks ei teki pinged, kui Kuusmik kaotab linna katlamaja valmimise järel mõned miljonid,» lisas ta.

Enne Maapangalt laenatud 5,3 miljonit krooni oli 9,5 miljoni kroonise aastaeelarvega Püssi linn võtnud ühe miljoni laenu ka Hoiupangalt. Selle aasta aprillis võetud üheaastase tähtajaga laen läks kütuse eest tasumiseks.

Seaduse järgi ei tohi omavalitsuse aastas tagastatavate laenude kogumaksed ületada 20 protsenti eelarve mahust. Rahandusministeeriumi kavandatava seaduseparanduse kohaselt ei või omavalitsuse ühel aastal võetud laenude kogumaht olla rohkem kui 15 protsenti tema aastase jooksva eelarve mahust.

Hetkel kuum