• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saarte Liinide praamid lähevad müüki

    RASi Saarte Liinid juhatuse liige, Saare maavanem Jüri Saar kinnitas, et AS Saaremaa Laevakompanii on praamide ostmise vastu huvi ilmutanud. Saarte Liinide tegevdirektori Ants Tammlehe sõnul tuleb praamid erastada koos investeerimiskohustustega, mis annab võimaluse muretseda uued praamid.
    Tammlehe sõnul sõltub praamide müügihind sellest, kui suur kohustus tulevikus laevadesse investeerimiseks uuele omanikule pannakse. Järgmisel aastal peab riik Tammlehe sõnade kohaselt tegema olemasolevate praamide käigushoidmiseks ligi 15 miljoni krooni ulatuses kulutusi.
    Järgmise aasta riigieelarvesse ei plaanita märkimisväärseid summasid praamide uuendamiseks, kinnitas samas Ruth Martin. Riigieelarvest tulev raha on tema sõnul ette nähtud sadamate kahjumi katmiseks ja piletihinna doteerimiseks.
    Martin leidis, et praamide müük tuleks välja kuulutada eelläbirääkimistega pakkumise korras. Tema sõnul tuleks praamid müüa võimalikult odavalt, kuid investeerimiskohustus tuleks ostjale lisada.
    Martin lisas, et praamide erastamisel on kindlasti kogemuste poolest eelis Saaremaa Laevakompaniil.
    Erastamiskava kohaselt eraldatakse Saarte Liinide erastamisel Roomassaare sadam ülejäänud viiest sadamast, sest tegu pole praamiliiklusega seotud sadamaga. Erastamisplaanide kohaselt antakse Kuressaare linnale võimalus sadam soovi korral munitsipaliseerida. Kui linn seda ei soovi, erastatakse see erastamisagentuuri kaudu.
    Jüri Saar ütles, et Kuressaare linnavolikogu peaks Roomassaare sadama munitsipaliseerimist arutama nädala aja pärast. Tema sõnul on Kuressaare linn seni sadama vastu huvi tundnud, kuid takistuseks on saanud, et sadama ekspluatatsioonikahjum on aastas pool miljonit krooni, mille likvideerimiseks tuleb linnal lisavõimalusi leida.
    Roomassaare sadama kaubakai ehituse lõpetamine läheks Saare sõnul maksma ligi kümme miljonit krooni, mida linnal pole võimalik lähiaastatel leida. Saare maavanema sõnul tuleks sadam siiski munitsipaliseerida, sest kui ta hakkab tulevikus kasumit tootma, on teda võimalik ka maha müüa.
    RASile Saarte Liinid kuuluvate Virtsu, Kuivastu, Rohuküla, Heltermaa ja Sviby sadamate jätmine riigi haldusse on Ants Tammlehe sõnul loogiline.
    Ruth Martin ütles, et riigile jääva viie sadama haldamiseks tuleks moodustada äriseadustiku kohaselt aktsiaselts. Ta ei välistanud, et luuakse kaks aktsiaseltsi, millest üks tegeleks Hiiumaa ja teine Saaremaa sadamatega. Teede- ja sideministeeriumi kantsleri sõnul vastutab riik ka tulevikus selle eest, et saarte ja mandri vaheline laevaühendus säiliks.
    Martini sõnul võib Saarte Liinide erastamisprotsess liikuma hakata järgmise aasta alguses.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Helsingi börsil käib valus langus
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.