Suure telefonikeskjaama ost pole autoost

Suure telefonijaama ost pole nagu autoost, kus on kaks võimalust -- konditsioneer kas on või seda ei ole. Võimsaima klassi keskjaama puhul võib firma vajaduste ja soovide järgi erinevatest võimalustest kokku panna unikaalse kombinatsiooni.

Kuna iga uue jaama ost on kallim kui olemasoleva arendamine, siis tuleb enne suure telefonijaama ostu selgeks teha, mida täpselt firmal praegu ja lähitulevikus vaja on. Spetsialistide hinnangul on standardversioonis tavaliselt kaasas 50--60% kõikidest võimalustest, ülejäänu saab lisada lisatasu eest firma erisoove arvestades.

Kõikide pakkumustes esinevate jaamade hind sisaldab öist rezhiimi ja allabonendini otsevalimise võimalust, enamasti ka ootemuusika lisamise ja valjuhäälsete teadete edastamise võimalust. Ühe erandiga on jaamades akuliides -- kellel hinna sees, kellel mitte.

Call-centre'i olemasolul ilmub sissetuleva kõnega koos teenindaja arvutiekraanile kliendi andmestik, mis säästab agenti võimalikest eksitustest ja tüütutest andmeotsingutest.

Süsteemivõimaluste kasutamist ei tasu aga loota siis, kui süsteemi küljes on tavalised aparaadid. Süsteemitelefone pakuvad müügifirmad erinevate võimaluste ja erineva hinnaga, lihtsamatel neist on vaid mingi arv funktsiooniklahve, puudub ekraan ja käed-vabad-rääkimise võimalus. Seejuures pole sugugi alati nii, et odav telefon ja vähe võimalusi -- mõnikord võib ka madalama hinna eest piisavalt võimeka aparaadi saada.

Nagu tabelist näha, kasutavad mõned jaamad kahemegabitistest välisliinidest vanemat MFCR2, teised uuemat Euro ISDN 30 B+D, osad aga mõlemaid.

Kahe protokolli vahe on teenuste hulgas ja kvaliteedis ning ühenduse saamise kiiruses. Kui MFCR2 edastatakse number numbri haaval, siis 30 B+D puhul läheb kogu number korraga. Kahte protokolli kasutataks Eestis segamini, kuna siia on ostetud erinevaid linnajaamu, millel erinevad võimalused. On kohti, kus on võimalik ainult MFCR2, ja kohti, kus on võimalik vaid ISDN. Maakondades on selliseidki paiku, kus võimalik ainult analoogside.