Suure telefonikeskjaama ost pole autoost

Suure telefonijaama ost pole nagu autoost, kus on kaks võimalust -- konditsioneer kas on või seda ei ole. Võimsaima klassi keskjaama puhul võib firma vajaduste ja soovide järgi erinevatest võimalustest kokku panna unikaalse kombinatsiooni.

Kuna iga uue jaama ost on kallim kui olemasoleva arendamine, siis tuleb enne suure telefonijaama ostu selgeks teha, mida täpselt firmal praegu ja lähitulevikus vaja on. Spetsialistide hinnangul on standardversioonis tavaliselt kaasas 50--60% kõikidest võimalustest, ülejäänu saab lisada lisatasu eest firma erisoove arvestades.

Kõikide pakkumustes esinevate jaamade hind sisaldab öist rezhiimi ja allabonendini otsevalimise võimalust, enamasti ka ootemuusika lisamise ja valjuhäälsete teadete edastamise võimalust. Ühe erandiga on jaamades akuliides -- kellel hinna sees, kellel mitte.

Akuliidesest on abi siis, kui vool juhtub ära minema. Kui jaamal on aku taga, läheb ta automaatselt akutoitele.

Üha enam populaarsust on võitmas sisemine kõnepost, mille lisamist võimaldavad samuti kõik hinnavõrdlustabelis olevad jaamatüübid peale ISDX Micro. Hinna sees ei paku sisemist kõneposti keegi.

Kui tarbija kõneposti soovib, tuleb tal arvestada mitmekümne tuhande kroonise lisakulutusega. Kõnepost on samm edasi ühisest automaatvastajast, kuhu võib jätta kõigile mõeldud teateid. Konkreetsetele abonentidel mõeldud teated jooksevad aga inimese äraolekul tema kõnepostkasti. Telefoniomaniku tagasi tulles annab tõstetud toru spetsiaalse signaaliga teada posti jäetud teatest või võib seda lugeda aparaadi ekraanilt.

Jaamasisese telefoniraamatu kasutamiseks on mitu võimalust. Nii võib näiteks oma koostööpartneri numbri tähistada kolmekohalise koodiga, mis säästab teid pika numbrijoru pidevast sissetoksimisest.

Teine võimalus on, et jaamasisene telefoniraamat sisaldab adressaadi kohta kogu vajalikku infot, mida menüüklahvide abil on võimalik üles leida. Keskmiselt võib sellises telefoniraamatus olla 1000 numbrit, vaid Alcatel 4400 lubab 4000 numbri kasutamist.

Kõikide tabelis olevate jaamatüüpidega lubatakse ehitada jaamade ühist võrku, mis tähendab, et näiteks firma Tallinna, Tartu ja Pärnu kontor on ühises telefonisüsteemis. Tuleviku seisukohast on oluline, kas jaam on suuteline automaatseks kanalivalikuks.

Ehkki praegu on vaid üks telefonioperaator, on neid tulevikus mitu ja kõik pakuvad erineva hinnaga kaugekõnesid. Suunanumbri järgi peab jaam tuvastama odavaima operaatori ja valima õige koodi, helistajal pole muud muret kui number valida.

Automaatne kõnejaotus- ja kõnekeskuste süsteem sobib hästi klienditeenindusfirmadele. Järjekorras olevate klientide jms kohta kõnegrupi juhile tuleva info põhjal on võimalik otsustada, kas firma telefonisüsteemi jaoks on vaja võtta liine juurde, palgata uusi töötajaid või kutsuda looderdavad teenindajad kohvitassi juurest ära.

Call-centre'i olemasolul ilmub sissetuleva kõnega koos teenindaja arvutiekraanile kliendi andmestik, mis säästab agenti võimalikest eksitustest ja tüütutest andmeotsingutest.

Süsteemivõimaluste kasutamist ei tasu aga loota siis, kui süsteemi küljes on tavalised aparaadid. Süsteemitelefone pakuvad müügifirmad erinevate võimaluste ja erineva hinnaga, lihtsamatel neist on vaid mingi arv funktsiooniklahve, puudub ekraan ja käed-vabad-rääkimise võimalus. Seejuures pole sugugi alati nii, et odav telefon ja vähe võimalusi -- mõnikord võib ka madalama hinna eest piisavalt võimeka aparaadi saada.

Nagu tabelist näha, kasutavad mõned jaamad kahemegabitistest välisliinidest vanemat MFCR2, teised uuemat Euro ISDN 30 B+D, osad aga mõlemaid.

Kahe protokolli vahe on teenuste hulgas ja kvaliteedis ning ühenduse saamise kiiruses. Kui MFCR2 edastatakse number numbri haaval, siis 30 B+D puhul läheb kogu number korraga. Kahte protokolli kasutataks Eestis segamini, kuna siia on ostetud erinevaid linnajaamu, millel erinevad võimalused. On kohti, kus on võimalik ainult MFCR2, ja kohti, kus on võimalik vaid ISDN. Maakondades on selliseidki paiku, kus võimalik ainult analoogside.