Leedus on suhtutud Venemaa välisministeeriumi ametniku Sergei Prihhodko teatesse, et Leedu presidendi Algirdas Brazauskase Moskva-visiit «on võetud päevakorda», üsna ükskõikselt.
Leedu presidendi pressiteenistuse juht Gelezhavicius nimetas seda rohkem fantastika valda kuuluvaks, arvestades Venemaa presidendi praegust tervislikku seisundit. Brazauskas ise on oma hiljutises intervjuus pidanud Venemaa-visiiti vajalikuks, lootes eelkõige leida lahenduse Leedu ja Kaliningradi vahelisele maa- ja merepiirile, saada Venemaa käest tagasi Pariisis ja Roomas asuvad Leedu kunagised saatkonnahooned ning NSV Liidu Vneshekonombankis olnud Leedu juriidiliste ja eraisikute hoiused.
Oma kavandatud Moskva-sõidu ärajätmisest on teatanud Leedu välisminister, kes pidi osa võtma Vene-Leedu valitsustevahelise majandus-, humanitaar- ja kultuurikomisjoni istungist.
Eesti viimase aja tegevus näitab Venemaaga suhete parandamise soovi. Välisministeerium valmistab allakirjutamiseks ette kaubanduses enamsoodustusrezhiimi kehtestamise lepingut, valitsus jagab vene sõjaväepensionäridele elamislube ning peaminister soovib paremaid suhted Viktor Tshernomõrdiniga, kellega ta viimasel kohtumisel olevat sisuliselt kokku leppinud ka piiriküsimuse.
Kuigi piirileping on allakirjutamiseks peaaegu valmis ja Eesti on avaldanud valmisolekut denonsseerida ka Tartu rahulepingus sisalduva reparatsiooni- ja deportatsioonipunkti, ei ole Venemaa ikkagi nõus tunnustama Tartu rahu.
Seetõttu võib arvata, et isegi kui Viktor Tshernomõrdin peaks veenma presidenti loobuma Eesti-vastastest majandussanktsioonidest, iseloomustab lähitulevikus Eesti-Vene suhteid ebastabiilne tasakaal, kuni Kreml ei loobu oma poliitilistest ambitsioonidest ja on ükskord valmis tunnustama Taru rahu ehk Eesti õiguslikku järjepidevust. B&B