Nafta hinnatõus mõjub diisliõli tarbijaile

Diislikütuse jaehind on alates augusti algusest tõusnud viie protsendi võrra, sest madala väävlisisaldusega kütuse tootmine on läinud naftatöötlejatele kallimaks.

Rotterdamis kerkis pliivaba bensiini hind, mis 1. augustil maksis 195 dollarit tonnist, septembri keskpaigaks 220 dollarini tonnist.

Möödunud nädalal langes hind umbes 200 dollarini, kuid kütteõli ja diisliõli tootmiseks valmistatav gaasiõli maksab endiselt 220 dollarit tonnist. Augusti alguses maksis tonn gaasiõli 176 dollarit.

Nafta hind maailmaturul saavutas Lahesõja-järgse kõrgeima taseme septembri alguses, mil naftabarreli hind tõusis 24,29 dollarini.

Enim on hinnatõusu tunda saanud Suurbritannia tarbijad.

Aasta tagasi vallandas riigi suurim jaefirma Esso UK hinnasõja suurema turuosa võitmiseks. Alates juulist on naftafirmad aga hinda tõstnud ning möödunud nädalal tõsteti jaehindu juba neljandat korda. Mujal Euroopas ei ole jaemüüjad bensiinihinda eriti tõstnud, kuid surve diislikütuse hinnale jätkub.

Diislikütuse populaarsus on viimastel aastatel järsult kasvanud, osalt seetõttu, et liitri diislikütusega sõidab kaugemale kui liitri bensiiniga.

Diislikütuse arvele langeb Suurbritannias umbes 20 protsenti autokütuse turust. Saksamaal on turuosa 25 protsenti, Itaalias 30 ja Prantsusmaal peaaegu 50 protsenti.

Selle aasta 1. oktoobrist tohib Euroopas müüa diislikütust, mille väävlisisaldus ei ole kõrgem kui 0,05 protsenti.

Tööstusallikate teatel kulub sellise kütusetonni tootmiseks 6--8 dollarit rohkem kui vana 0,2protsendilise väävlisisaldusega kütuse tootmiseks. REUTER-BNS