Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Spekulatsioonid majanduskasvu ümber

    Viimasel ajal on jälle hakatud avalikkuse ees võrdlema statistikaametis arvutatavat sisemajanduse koguprodukti ja keskpangas arvutatavat majanduse kasvuindeksit. Kellele on selline valeinfo levitamine ja ebakindluse külvamine kasulik?
    Sisemajanduse koguprodukt ja majanduse kasvuindeks on erinevad näitajad, mis iseloomustavad üht ja sama nähtust -- majanduskasvu -- eri nurga alt. Majanduse kasvuindeks on prognoos, mille arvutamisel võetakse arvesse vähem tegureid ja arvutustes kasutatakse ainult operatiivandmeid. Sisemajanduse koguprodukt kajastab riigi tegelikke majandustulemusi kõigi kättesaadavate andmete põhjal. Seetõttu ei pruugi need näitajad ühte langeda.
    Tulemuste lahknevuse tingib kasutatud arvutusmeetodite erinevus, mida võimendavad üleminekumajandusele tüüpilised metoodilised raskused kiiresti muutuva struktuuriga majanduse arengu hindamisel.
    Eestis töötavad keskpanga ja statistikaameti spetsialistid makromajanduslike näitajate arvutamisel tihedas koostöös. Seda eriti pärast 1995. aasta kevadel puhkenud avalikku diskussiooni teemal, kumma numbrid on õigemad.
    Tähelepanelik lugeja sai juba siis ja loodetavasti saab ka nüüd aru, et mingit vastuolu andmetes ei olnud 1995. aastal ega ole ka praegu.
    Kergitatud vaidluste käigus omistatakse statistikaametile ülesandeid, mida sellel asutusel pole. Statistikaamet ei ole siiani avaldanud ega kavatse ka lähitulevikus avaldada prognoose. Mõõdetakse siiski vaid tegelikku olukorda, kirjeldatakse juba toimunud sündmusi. Prognoosimine jäägu analüütikute ja poliitikute pärusmaaks.
    Statistikaameti põhiülesanne on kajastada ühiskonnaelu oluliste külgede -- majanduse, rahvastiku, sotsiaalsfääri ja keskkonna -- seisundit ja toimunud muutusi.
    Selles kontekstis kõlas rohkem kui hämmastavalt 17. septembri telesaadet «Kapital» lõpetanud mõte, et rahandusministeerium ja keskpank olevat lubanud erinevused oma andmetes ühtlustada.
    Elu näitab, et kvantitatiivse teabe tähtsus ühiskonnas kasvab pidevalt ja üha rohkem inimesi vajab seda. On täiesti loomulik, et sellist teavet saadakse paljudest erinevatest allikatest ja eri rakursi alt vaadelduna.
    Demokraatia, rahvusvaheline suhtlemine, üleminek turumajandusele ja tööjaotuse süvenemine on suurendanud üheselt mõistetava, erapooletu, võrreldava ja usaldusväärse teabe tähtsust.
    Statistika on majanduse arengu ja selle tulemuste hindamise alus. Statistikaamet koostöös teiste informatsiooni omavate ametkondadega püüab selle poole, et tema pakutav statistika vastaks järjest rohkem eespool nimetatud vajadustele ja kriteeriumidele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
OPEC+ kärbib naftatootmist oodatust rohkem
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.