Spekulatsioonid majanduskasvu ümber

Viimasel ajal on jälle hakatud avalikkuse ees võrdlema statistikaametis arvutatavat sisemajanduse koguprodukti ja keskpangas arvutatavat majanduse kasvuindeksit. Kellele on selline valeinfo levitamine ja ebakindluse külvamine kasulik?

Sisemajanduse koguprodukt ja majanduse kasvuindeks on erinevad näitajad, mis iseloomustavad üht ja sama nähtust -- majanduskasvu -- eri nurga alt. Majanduse kasvuindeks on prognoos, mille arvutamisel võetakse arvesse vähem tegureid ja arvutustes kasutatakse ainult operatiivandmeid. Sisemajanduse koguprodukt kajastab riigi tegelikke majandustulemusi kõigi kättesaadavate andmete põhjal. Seetõttu ei pruugi need näitajad ühte langeda.

Tulemuste lahknevuse tingib kasutatud arvutusmeetodite erinevus, mida võimendavad üleminekumajandusele tüüpilised metoodilised raskused kiiresti muutuva struktuuriga majanduse arengu hindamisel.

Eestis töötavad keskpanga ja statistikaameti spetsialistid makromajanduslike näitajate arvutamisel tihedas koostöös. Seda eriti pärast 1995. aasta kevadel puhkenud avalikku diskussiooni teemal, kumma numbrid on õigemad.

Tähelepanelik lugeja sai juba siis ja loodetavasti saab ka nüüd aru, et mingit vastuolu andmetes ei olnud 1995. aastal ega ole ka praegu.

Kergitatud vaidluste käigus omistatakse statistikaametile ülesandeid, mida sellel asutusel pole. Statistikaamet ei ole siiani avaldanud ega kavatse ka lähitulevikus avaldada prognoose. Mõõdetakse siiski vaid tegelikku olukorda, kirjeldatakse juba toimunud sündmusi. Prognoosimine jäägu analüütikute ja poliitikute pärusmaaks.

Statistikaameti põhiülesanne on kajastada ühiskonnaelu oluliste külgede -- majanduse, rahvastiku, sotsiaalsfääri ja keskkonna -- seisundit ja toimunud muutusi.

Selles kontekstis kõlas rohkem kui hämmastavalt 17. septembri telesaadet «Kapital» lõpetanud mõte, et rahandusministeerium ja keskpank olevat lubanud erinevused oma andmetes ühtlustada.

Elu näitab, et kvantitatiivse teabe tähtsus ühiskonnas kasvab pidevalt ja üha rohkem inimesi vajab seda. On täiesti loomulik, et sellist teavet saadakse paljudest erinevatest allikatest ja eri rakursi alt vaadelduna.

Demokraatia, rahvusvaheline suhtlemine, üleminek turumajandusele ja tööjaotuse süvenemine on suurendanud üheselt mõistetava, erapooletu, võrreldava ja usaldusväärse teabe tähtsust.

Statistika on majanduse arengu ja selle tulemuste hindamise alus. Statistikaamet koostöös teiste informatsiooni omavate ametkondadega püüab selle poole, et tema pakutav statistika vastaks järjest rohkem eespool nimetatud vajadustele ja kriteeriumidele.