Pealiskaudne pilk saabunud hinnapakkumiste hunnikule oleks mind peaaegu pannud lugu alustama hüüatusega: «Ja lõpuks ometi on videokaart saanud laiatarbekaubaks ning seda müüb ka teie lähim arvutipoodnik!» Aga ei, keegi oli lihtsalt paar hinnapakkumist kirjaklambriga suurema paberipaki külge kinnitanud -- arvatavasti soovist olla kindel, et nad kaduma ei lähe.

Nii jõudiski minuni vaid Fasti Movie Machine II ja ATI Video Xpression, mis kenasti sobivad taustaks jutule sellest, mida üks videokaart teha võib, sest nad on parasjagu erinevad.

Alustaks lihtsamast. ATI ise kiidab, et Video Xpression saadab su arvuti seninägemata multimeedia-kõrgustesse ja annab mängude liikuva-pildi-osale seninägematu taseme.

Maakeeli tähendab see, et ta saab hakkama liikuva pildi näitamisega. Kui tavaline graafikakaart, mis meile muuhulgas Windows'i all aknaid joonistab ja teksti näitab, tegeleb joonistamiskäskude täitmisega, siis videokaart peaks kusagilt võtma sisse videosignaali või digitaalse videovoo ning selle ekraanile suunama.

Mis võib selles siis keerulist olla, monitor ju ikkagi ka televiisor, võta aga ühest kaablist sisse ja topi teise?

Alustaks sellest, et teleripilt võib olla hulgal erinevatel kujudel, näiteks võiks mainida kunagi väga aktuaalseid soome-värve ehk PALi ja SECAMi erinevust.

Märksa olulisem on aga see, et teleripilt koosneb märksa väiksemast punktihulgast kui teie tavaline monitoripilt, mis tähendab, et kogu ekraani suuruse pildi näitamiseks tuleb algset pilti suurendada -- näiteks tasuks ATI Video Xpressioni puhul ära märkida, et ta suudab pilti suurendada nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas.

Teised sama hinnaklassi kaardid kipuvad suurendama vaid ühes suunas, teises aga olemasolevaid pildiridu lihtsalt kordama, mis pildi kvaliteeti sugugi ei tõsta. Seejuures on oluline, et seda protsessi tuleb teha märkimisväärse tempoga, sest muidu ei jõua kõiki kaadreid vaatajale näidata, mis jällegi pilti paremaks ei muuda.

Elu läheb aga eriti põnevaks, kui me jõuame digitaalse video juurde, rääkides näiteks CD-plaadil olevast videopildist. Nimelt peab selline pilt olema üsna põhjalikult kokkupakitud, et ta CD-le ära mahuks ja et tema reaalajas lugemiseks laiatarbearvutite info läbilaskevõimest piisaks.

Üldiselt räägitakse selle teemage seoses MPEG-kompressioonist, mis seni põhiliselt taset MPEG-1 tähendab. Minu arust on, ma väga vabandan, MPEG-1 üsna vastuvõetamatu ja kõik katsed vastu vaielda saavad ühe vastuse -- jah, ma olen ka näinud pilti, kus selle tehnoloogiaga on saavutatud üllatavalt häid tulemusi, eriti meeldib mulle ühe Siemensiga seotud Austraalia firma tulemus.

Aga kohe-kohe on meil CD-video asemel DVD, mis välimuselt sarnane aga mahult-kiiruselt pea suurusjärgu võrra etem. Mis aga eriti oluline, on MPEG-2 kompressioon, mis minu isiklike kogemuste kohaselt tõesti äärmiselt hea tulemuse annab, ja seda ka kiiresti muutuva detailse pildi puhul. Lisaks muidugi DVD-standardisse kuuluv korralik 5+1 surround-heli ja muud videovaatamise mugavused, nagu kaheksas keeles pealeloetud tõlge pluss 32 keeles subtiitrid, ja võimalus peale programmeerida hoolitsus vaataja-reitingu eest -- DVD-mängija teostab sisestatud vaataja vanuse ja vanemate liberaalsuse astme alusel automaatse tsensuuri. Aga me oleme tänasest teemast veidi kõrvale kaldunud, sest DVD-mängijate suurkampaania on plaanitud alles jõuludeks.

Kui Xpression oli vaataja-mudelile orienteeritud kaart, siis Movie Machine II on juba veidi enam tegijate jaoks.

Loomulikult ei ole mõtet sellega videoproduktsioonifirmat asutada, küll aga sobib ta oma kahe videosisendiga koduseks videomeisterdamiseks (hulk videoefekte) ja tiitrite-graafika lisamiseks ning teda peaks laiendamise korral saama kasutada ka videopildi kõvakettale salvestamiseks, mis on kindlasti abiks veidi keerulisema montaazhi puhul. Paraku pole sellel kaardil algkujul isegi mitte MPEG-1 vaatamise võimalust, nii et selle jaoks tuleb veelkord raha välja käia.

Samas tasub mainida, et Movie Machine II on hetkel vist Fasti odavaim videokaart, nii et ostjale jääb vähemalt lohutus et tema kaart on firmalt, kes antud ala tegelikult tõesti hästi tunneb.

Lõpetuseks -- digitaalne video hakkab tasapisi jõudma sellele tasemele, kus pilt vaadata kannatab. Kui teil on konkreetne rakendus arvutivideole, saate te suhteliselt normaalse raha eest selle, kuhu tehnoloogia jõudis paar aastat tagasi. Kui te aga tahate lihtsalt head pilti vaadata, ostke endale hea televiisor ja korralik videomakk või hakake koguma raha DVD jaoks. Ärge siis oma videoteatrit kokku seades surround-soundi unustage!