Maakeeli tähendab see, et ta saab hakkama liikuva pildi näitamisega. Kui tavaline graafikakaart, mis meile muuhulgas Windows'i all aknaid joonistab ja teksti näitab, tegeleb joonistamiskäskude täitmisega, siis videokaart peaks kusagilt võtma sisse videosignaali või digitaalse videovoo ning selle ekraanile suunama.
Mis võib selles siis keerulist olla, monitor ju ikkagi ka televiisor, võta aga ühest kaablist sisse ja topi teise?
Alustaks sellest, et teleripilt võib olla hulgal erinevatel kujudel, näiteks võiks mainida kunagi väga aktuaalseid soome-värve ehk PALi ja SECAMi erinevust.
Märksa olulisem on aga see, et teleripilt koosneb märksa väiksemast punktihulgast kui teie tavaline monitoripilt, mis tähendab, et kogu ekraani suuruse pildi näitamiseks tuleb algset pilti suurendada -- näiteks tasuks ATI Video Xpressioni puhul ära märkida, et ta suudab pilti suurendada nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas.
Teised sama hinnaklassi kaardid kipuvad suurendama vaid ühes suunas, teises aga olemasolevaid pildiridu lihtsalt kordama, mis pildi kvaliteeti sugugi ei tõsta. Seejuures on oluline, et seda protsessi tuleb teha märkimisväärse tempoga, sest muidu ei jõua kõiki kaadreid vaatajale näidata, mis jällegi pilti paremaks ei muuda.
Elu läheb aga eriti põnevaks, kui me jõuame digitaalse video juurde, rääkides näiteks CD-plaadil olevast videopildist. Nimelt peab selline pilt olema üsna põhjalikult kokkupakitud, et ta CD-le ära mahuks ja et tema reaalajas lugemiseks laiatarbearvutite info läbilaskevõimest piisaks.
Üldiselt räägitakse selle teemage seoses MPEG-kompressioonist, mis seni põhiliselt taset MPEG-1 tähendab. Minu arust on, ma väga vabandan, MPEG-1 üsna vastuvõetamatu ja kõik katsed vastu vaielda saavad ühe vastuse -- jah, ma olen ka näinud pilti, kus selle tehnoloogiaga on saavutatud üllatavalt häid tulemusi, eriti meeldib mulle ühe Siemensiga seotud Austraalia firma tulemus.
Aga kohe-kohe on meil CD-video asemel DVD, mis välimuselt sarnane aga mahult-kiiruselt pea suurusjärgu võrra etem. Mis aga eriti oluline, on MPEG-2 kompressioon, mis minu isiklike kogemuste kohaselt tõesti äärmiselt hea tulemuse annab, ja seda ka kiiresti muutuva detailse pildi puhul. Lisaks muidugi DVD-standardisse kuuluv korralik 5+1 surround-heli ja muud videovaatamise mugavused, nagu kaheksas keeles pealeloetud tõlge pluss 32 keeles subtiitrid, ja võimalus peale programmeerida hoolitsus vaataja-reitingu eest -- DVD-mängija teostab sisestatud vaataja vanuse ja vanemate liberaalsuse astme alusel automaatse tsensuuri. Aga me oleme tänasest teemast veidi kõrvale kaldunud, sest DVD-mängijate suurkampaania on plaanitud alles jõuludeks.