• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lisamõtteid finantsvõimendusest

    Majanduslehe Financial Times materjalil põhinevast artiklist «Valuutaspekulandid valivad sobivat ärikliimat», mis ilmus 13. septembri Äripäevas, võib jääda mulje, et finantsvõimenduse kasutamine on tingitud üksnes lünkadest finantsseadusandluses ning et põhiliselt kasutatakse seda klientide petmiseks. Selgituseks mõned täpsustavad kommentaarid.
    Finantsvõimenduse (leverage, gearing) kasutamine on ammu tuntud vahend suurte riskide võtmiseks ja maandamiseks. Finantsvõimenduse puhul deponeeritav tagatissumma annab tavaliselt 20--40kordse limiidi. Tehingute sõlmimisel ei ole vaja tehingu summat üle kanda.
    Finantsvõimendust ei saa kasutada ainult valuutadega spekuleerimiseks. Põhimõtteliselt saab sama skeemi rakendada ka derivaatidega kauplemiseks. Levinumateks näideteks on finants-, energia- ja kaubafutuurid.
    Finantsvõimendust saab kasutada nii riskide võtmiseks kui ka riskide maandamiseks. Siinkohal võiks tuua näite, kus firma tegeleb kütuse vahendamisega ning ostu- ning edasimüügilepingut ei sõlmita samaaegselt.
    Sisuliselt tekib firmal «pikk» positsioon ostetud kütuses. Igasugune positsioon kätkeb aga riski, mis annab naftasaaduste maailmaturuhinna muutudes firmale võimaluse saada kasumit või kahjumit. Riski elimineerimiseks peaks firma oma «pika» kütusepositsiooni sulgema.
    Üks võimalus on kütus edasi müüa, kuid konkreetsel juhul eeldasime, et ostu- ja müügilepingut ei sõlmita samaaegselt. Seega tuleb otsida alternatiivseid meetodeid.
    Siinkohal saab appi võtta konkreetse kütuse futuurlepingud. Tegelikkuses tähendab see samaliigilise kütuse futuurlepingu müüki.
    Peale lepingu sõlmimist jääb firmal üles tegelik «pikk» positsioon kütuses ning fiktiivne «lühike» positsioon vastava kütuse futuurides, mis kokkuvõtteks tähendab riskide maandamist.
    Tegeliku kütuse müügilepingu sõlmimisega üheaegselt suletakse ka «lühike» positsioon kütusefutuurides. Juhul kui maailmaturuhind on kütuse ostuhinnast madalam, saab firma tegeliku kütusepositsiooni likvideerimisest kahjumit. Seda juhul kui firma müüb alla ostuhinna.
    Kuid samal ajal tekib kasum futuurtehingust, kuna futuur müüdi kallilt ning osteti odavalt. Skeem kehtib ka vastupidises olukorras. Seega firma hindade kõikumisest mingit kasu ega kahju ei saanud.
    Analoogilisi skeeme võib joonistada suhkru, kakao, metallide ja paljude sarnaste kaubaliikide kohta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.