• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,42
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,42
Majanduslehe Financial Times materjalil põhinevast artiklist «Valuutaspekulandid valivad sobivat ärikliimat», mis ilmus 13. septembri Äripäevas, võib jääda mulje, et finantsvõimenduse kasutamine on tingitud üksnes lünkadest finantsseadusandluses ning et põhiliselt kasutatakse seda klientide petmiseks. Selgituseks mõned täpsustavad kommentaarid.
Finantsvõimenduse (leverage, gearing) kasutamine on ammu tuntud vahend suurte riskide võtmiseks ja maandamiseks. Finantsvõimenduse puhul deponeeritav tagatissumma annab tavaliselt 20--40kordse limiidi. Tehingute sõlmimisel ei ole vaja tehingu summat üle kanda.
Finantsvõimendust ei saa kasutada ainult valuutadega spekuleerimiseks. Põhimõtteliselt saab sama skeemi rakendada ka derivaatidega kauplemiseks. Levinumateks näideteks on finants-, energia- ja kaubafutuurid.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele