Vene nafta valib marsruuti

Veel 1994. a, mil tonni toornafta transpordikulu oli 10 protsenti, nägid Yukos ja Amoco nafta peamise ekspordikanalina Priobski leiukohast Ventspilsi sadamat. Tänavu kevadel korraldatud testimisel selgus, et Lääne-Siberist Ventspilsi toimetatud 60 000 tonni nafta transpordikulud olid tõusnud 23 protsendile. Yukose esindaja sõnul on Ventspilsi kaudu nafta transportimine rentaabluse piiril. Kui kompaniil ei õnnestu Transneftiga kokku leppida soodustariife, on kompanii sunnitud kaaluma teisi ekspordikanaleid: Novorossiisk, Primorsk, põhja variant.

Läbirääkimiste tulemus ei sõltu üksnes Transneftist. Hiljutine skandaal kompaniile Surgutneftegaz eraldatud täiendavate ekspordikvootide üle näitab, et naftakompaniid suhtuvad väga kriitiliselt hinnaalandustesse teiste kompaniide arvel. Venemaa kütuse- ja energeetikaministeeriumi infoallika teatel ei kavatse Lukoil, Rosneft ning teised käed rüpes pealt vaadata, kui kõne all on stabiilsete transporditariifide kehtestamine Amocole ja Yukosile.

Lukoili presidendi Vagit Alekperovi sõnul on firma jaoks prioriteetsed piirkonnad Kaspia meri ja Kesk-Aasia. Kompanii arvestuste kohaselt ulatub aastane naftatoodang aastal 2005 67 miljoni tonnini, millest 20 protsenti toodetakse väljaspool Venemaa piire. See tähendab, et Lukoil vähendab nafta tootmist Venemaa naftaväljadel ligi 10 miljoni tonni võrra (1995. a toodeti 57,3 miljonit tonni). Nii võib suure tõenäosusega väita, et Lukoil vähendab Ventspilsi kaudu eksporditava nafta mahtu (1995. a 2,254 miljonit tonni) ning suurendab väljavedu lõunapoolsete terminaalide kaudu.

Suur osa Vilniuse kaudu eksporditavast naftast võib edaspidi suunduda Gdanskisse. Kui 1995. a läbis Gdanski kõigest 8000 tonni Vene naftat, siis tänavu on ümberlaaditav maht 2 miljonit tonni. 1997--2000 kavatsetakse aastas Poola kaudu eksportida 13--15 miljonit tonni naftat.

See marsruut sobib hästi ka Lukoilile. Lukoil kavatseb Poolasse viie aasta jooksul rajada 200 tanklat, mida varustavad kütusega kohalikud naftatehased. Tooraine tuleb Lukoililt.

Samas on teada, et Lukoili strateegia on osaleda kõigis suuremates ning tulusamates projektides. Lukoili esindaja sõnul ei kavatse firma kõhelda, kui saaks omandada olulise osa Ventspils Nafta aktsiatest.

Kevadistel läbirääkimistel Timan-Petshoora naftaleiukoha ekspluateerimise üle teatas Timan Pechora Company (mille moodustavad Texaco, Exxon, Amoco ja Norsk Hydro), et sobivaim ekspordimarsruut oleks põhja suund: Barentsi mere terminaal, kasutades jääklassi tankereid. Naftatonni transportimiseks Rotterdami sadamasse kuluks sel juhul 14,56 dollarit, mis on torutranspordist odavam.

Põhjavärava projekt on staadiumis, kus terminaalile otsitakse sobivat asukohta (Kolgujevi saar, Indiga, Varangeri, Koola ps) ning vaieldakse koguvõimsuse üle (15, 25 või 50 mln t). Projekti realiseerimine sõltub muude tegurite kõrval ka erinevate huvigruppide kuluaaritööst. Põhjaväravast ei ole huvitatud torutranspordi monopol Transneft, samas võib jõuvahekorda muuta Lukoili ja Gazpromi toetus.

Ekspertide hinnangul ei ole Ventspilsi, Novorossiiski, Tuapse ja Odessa terminaalide võimsus piisav suurenenud naftakoguste eksportimiseks. Üksnes Timan Pechora Company aastane toodang ulatub 19,6 miljoni tonnini. Priobski nafta koos Timan-Petshoora välja muude leiukohtade ning Kaug-Põhja naftaga suurendavad kogust 45--50 miljonile tonnile. Arvesse tuleb võtta ka uued naftaväljad Kasahstanis ja Aserbaidzhaanis.

Oluline on seegi, et aastas kulutab Venemaa üle 500 miljoni dollari nafta- ja naftasaaduste transpordi ning ümberlaadimise tariifide tasumiseks Läti, Leedu ja Eesti terminaalides. Oma terminaalid jätaksid raha riiki, võimaldades lahendada hõiveprobleeme ning parandada sotsiaalset infrastruktuuri.

Kevadel andis Venemaa valitsus kompaniile Surgutneftegaz õiguse naftaterminaali rajamiseks Batareinaja lahte võimsusega 15 miljonit tonni aastas. 200 mln dollarit maksva terminaali ehitus peaks algama sel aastal.

Lahtine on Primorski terminaali saatus. Seejuures võidakse kaaluda Soome ja Läti ettepanekuid kasutada Porvoo ja Ventspilsi sadamat nafta edasiveoks Lääne-Siberist ja Timan-Petshoorast.

Konkurentide arv kasvab. B&B artikli mahus ei käsitletud Leedu ja Eesti võimalusi, mis Venemaa kütuse- ja energeetikaministeeriumi hinnangul võivad hästi sobituda suurte naftakoguste transpordiskeemi. Arvestada tuleb ka Peterburi ja Odessa sadamate rekonstruktsiooniprojektidega.B&B