Ettevõtjad ei oska WTO-lt midagi oodata

«Me ei tea, mida ametnikud on toimetanud,» ütles Luman. Tema sõnul pole see normaalne, kui riigiametnikud nii tegutsevad, et sellest keegi midagi ei tea. «Minu teada pole selle organisatsiooniga ühinemine meie jaoks ei 1996. aasta küsimus ega ka 1997. aasta küsimus,» ütles Luman.

WTOga ühinemisläbirääkimistel käinud majandusministeeriumi esindaja Paul Elberg ütles, et kahtlemata on vaja avalikkust sellest teavitada, mis toimub. Tema teada on ühinemine WTOga lähema tuleviku küsimus, kuna Eesti on läbinud juba n-ö küsimuste-vastuste voorud ja Eestit peetakse üheks kiiremaks ja paindlikumaks liikmestaatuse taotlejaks. Elberg kurtis, et vahendite nappuse tõttu on Eesti delegatsioonid olnud läbirääkimistel väikesed ja suure töökoormuse tõttu pole delegatsiooni liikmed suutnud avalikkust läbirääkimiste käigust informeerida.

Majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso pidas tõenäoliseks, et Eesti liitub WTOga 1997. aasta märtsis.

Ettevõtjaid esindav Toomas Luman ütles, et tema näeb põhilist kasu WTOga ühinemisel võimaluses saada Venemaaga võrdsed kaubandustingimused siis, kui Venemaa WTOga ühineb.

Eesti delegatsiooni juht ühinemisläbirääkimistel Priit Kolbre ütles, et Venemaa saab WTO liikmeks arvatavasti Eestist hiljem. Vaatamata sellele andis WTOga liitumist taotlev Venemaa juba sel kevadel märku, et tahab hakata Eestiga läbi rääkima enamsoodustusrezhiimi kehtestamise üle.

Signe Ratso sõnul saab Eesti WTOga liitumisel kaubanduse enamsoodustusrezhiimi sadakonna maailma riigiga, kes on WTO liikmed. «Eestil avaneb võimalus pääseda soodsalt nendele turgudele, näiteks Ladina-Ameerika turule,» ütles Ratso.

Paul Elberg lisas, et WTOga liitumisel avaneb Eesti ettevõtetel valitsusasutuste kaudu võimalus vaidlustada kokkuleppeid või tolle, mida riikide esindajad on WTOs kehtestanud. See on tema arvates otsene kasu, mida eraettevõtja võib WTOga liitumisest saada.

Priit Kolbre sõnul võib WTOsse mittekuulumine saada takistuseks Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Euroopa Liitu astumisel on WTO liikmeksolek iseenesestmõistetav, ütles Kolbre. Signe Ratso sõnul põhinevad reeglid Euroopa Liidus paljuski WTO reeglitel ja Eesti WTO liikmeksolek annab Euroopa Liitu astumisel teatava garantii. Euroopa Liit ise on samuti WTO liige ja kõiki Euroopa Liidu riike esindab WTOs üks esindaja.

Eesti ühinemist takistab Kolbre sõnul mitme valdkonna vähene reguleeritus ehk liigne liberaalsus. WTOga liitumisel peab Eesti oma eluvaldkonnad viima kooskõlla WTO nõuetega. Signe Ratso sõnul ei mõju astumine WTOsse halvasti Eesti kui liberaalse majandusega riigi mainele, kuna ka WTO põhiidee on liberaliseerimine ja Eesti saab selle organisatsiooni edasisele liberaliseerimisele kaasa aidata.

Signe Ratso sõnul pole WTOga liitumise läbirääkimistel Eesti ettevõtjate abi oluliselt kasutatud. Rohkem kaasati ettevõtjaid vabakaubanduslepingu sõlmimiseks Euroopa Liiduga.

Ratso sõnul on ettevõtjate arvamusi kuulatud tollitariifide osas. Tollitariifide kehtestamise osas oli kõige informeeritum ka ettevõtjate esindaja Toomas Luman, kelle sõnul on Eestil WTOga liitumisel tekkinud erimeelsused just tollitariifide maksimaalmäärade kehtestamisel.

Toomas Luman ütles, et ettevõtjad on teinud valitsusele ettepaneku, et WTOga ühinemist puudutavad tekstid saadetaks kõigile organisatsioonidele, kelle tegevust ühinemine puudutab.