Infrastruktuurid erastamisele

Majandusministri ja erastamisagentuuri nõukogu esimehe Andres Lipstoki sõnul on erastamine Eestis jõudnud lõppfaasi, mille raskemaks osaks on jäänud infrastruktuuri ettevõtete erastamine. 1. detsembriks peab Lipstoki sõnul olema selge, kas ettevõte erastatakse erastamis- või riigivaraseaduse järgi.

Teede- ja sideministri Kalev Kuke sõnul on infrastruktuuri ettevõtete erastamine seotud suure riskiga, mida tööstusettevõtete puhul polnud. Tema sõnul ei saa öelda kindlaid tähtaegu, millal mingi ettevõte on erastatud, sest tegu on evolutsioonilise protsessiga.

Infrastruktuuri erastamist Eestis nõustava Prantsuse kommertskrediidiasutuse CCF ja Euroopa Liidu Phare programmi koordinaator Anton van Heerwaarden avaldas arvamust, et kui Eesti riik on erastamisel varem toiminud küllalt kiiresti, siis infrastruktuuri ettevõtete erastamisel on järgitud nn mitte otsustamise poliitikat.

Ta lisas, et seadusandlikult pole infrastruktuuri ettevõtete erastamisele kaasaaitamiseks toimunud mingit arengut. Endiselt on riigikogus vastu võtmata näiteks energeetikaseadus, samuti sadamate seadus.

Heerwaarden ütles, et kui praegu venitada infrastruktuuri ettevõtete erastamisel, siis hiljem on palju raskem ja keerulisem neid kiiresti ja efektiivselt maha müüa.

Konsultandi sõnul on ka oht, et Eestis kasutatakse erastamisel valesid meetodeid. Ta tõi halva näitena USA energeetikakontserni NRG läbirääkimisi Eesti Energia baasil ühisettevõtte loomiseks. Heerwaardeni sõnul on üksikute erastamisest huvitatud firmadega salajaste läbirääkimiste pidamine teiste pakkujate suhtes ebaõige ja pole tavaline praktika.

Erastamisagentuuri infrastruktuuri erastamise peaspetsialisti Avo Annuse ütlusel tuleb ettevõtted erastada etappide kaupa. Kõigepealt tuleb tema sõnul sajaprotsendiliselt riigile kuuluvatest ettevõtetest moodustada aktsiaseltsid. Pärast aktsiaseltside registreerimist äriregistris saab hakata rääkima konkreetselt, millises järjekorras ning kuidas ettevõtteid erastada.

RE Eesti Energia erastamise puhul tuleb firma kõigepealt kujundada aktsiaseltsiks, edasi tuleb aktsiaseltsist kujundada kontsern ning formeerida tütarettevõtted. Tütarettevõtete arvu on praegu vara prognoosida. Erastamisega saaks alustada siis, kui on loodud tütarettevõtted, mis ei ole seotud põhitootmisega.

ASist Eesti Põlevkivi tuleb samuti luua holding-firma ja kaevandustest moodustada tütaraktsiaseltsid, mis töötaks eraldi või grupeerituna. Kuna Eesti Põlevkivi on tihedalt seotud Eesti energiasüsteemiga, siis võib elektrijaamade erastamine tuua muudatusi ka Eesti Põlevkivi erastamisse.

RE Eesti Telekom erastamist kergendab see, et firmas on juba olemas oma sisene holding-süsteem. Eesti Telekomi puhul tuleb nüüd teha otsus, millal ja millise graafikuga emafirma aktsiaid müüa.

RE Tallinna Sadam muutub aktsiaseltsiks kõigi eelduste kohaselt järgmise aasta alguses. Tallinna Sadama koosseisu kuuluvaid äriüksusi on kavas erastada erastamisseaduse järgi. Sadamas on juba tänaseks üle 50 protsendi operaatortegevusest läinud erafirmade kätte. Ilmselt on kõige otstarbekam, kui Tallinna Sadamast kujuneb välja kinnisvara haldav, hooldav ja arendav ettevõte, kes rendib kaisid eraettevõtetele. Kõigepealt võiks erastada 20% aktsiatest, mille kaudu saaks teada firma turuhinna.

RE Eesti Raudtee reorganiseerimine aktsiaseltsiks lükkub ilmselt järgmisesse aastasse. Praegu käib varade ülevaatamine ja arvestuse sisseseadmine ning sisemiste struktuuriüksuste ümberformeerimine äriüksusteks, milledel on omaette juhtkond ja raamatupidamine. Järgmise etapi käigus tuleks kõne alla äriüksuste erastamine kas aktsiate müügi või aktsiakapitali suurendamise kaudu sõltuvalt sellest, kas antud töölõiku on vaja strateegilist või finantsinvestorit. Vaatamata kõigele on firma erastamisele kõige lähemal.