• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Transpordifirmad müüvad Eestit

    Transiitkaupadest huvitatud ettevõtted üritavad luua Eesti reklaami ja müüki edendavat organisatsiooni

    Mitu Eesti transpordiettevõttet üritavad käivitada projekti, mille eesmärgiks on Eesti müümine mujal maailmas transiitmaa ja jaotuskeskusena. Paljude arvates on projekt aga enneaegne ja mõttetu.
    Projekti algatusrühma juhi Karli Lamboti sõnul ei saa Eestis valitsuse rolli üle tähtsustada ja loota, et riik hakkab tegelema ettevõtetele tingimuste loomisega ja teeb nende eest ära vajaliku töö. Lambot leiab, et transiidist huvitatud ettevõtted peavad raha kokku panema ja hakkama ise tegelema müügiedendustööga. Esialgu on aastas vaja ligikaudu kaks miljonit krooni ja inimest, kellele teha võimalikult konkreetne tööplaan selle raha kulutamiseks.
    Algatusrühma esimestel koosolekutel osalenud Tallinki turundusosakonna juhataja Hannes Saarsoo on skeptiline : «Teha järjekordne organisatsioon, kus on mingi tegevdirektor ja sekretär, tähendaks lihtsalt uue objekti loomist.» Saarsoo ütlusel on muudel elualadel palju näiteid, kus taolised organisatsioonid on hääbumas. Ta leiab, et kõigepealt tuleks selgeks teha, miks ei rahulda ettevõtjaid olemasolevad organisatsioonid -- transiidikomisjon, kaubandus- tööstuskoda jt.
    Vastupidiselt Lambotile arvab Saarsoo, et Eestit saab müüa vaid riik ise. Näitena toob ta Soome, kelle väliskaubandusminister paar aastat tagasi televisioonis esinedes tõmbas Saksamaalt läbi Soome Venemaale joone ja ütles, et sealt hakkab tulevikus kulgema üks suurimaid transiitkoridore. Tema ennustus läks täide, kuna Venemaaga ühiselt tehti korda kahe riigi vahelised piiripunktid ja loodi teised transiiti soodustavad tingimused. Saarsoo leiab, et selle taga olid eelkõige poliitilised otsused, mille saavutamine on aga poliitikute mure.
    Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon on Eesti müügiga tegeleva organisatsiooni algatusrühmas alates idee sünnist. Assotsiatsiooni peasekretär Toivo Kuldkepp on aga jõudnud järledusele, et Eesti müümisest on veel vara rääkida. «Mõte ei ole paha, kuid me ei saa kliendile praaki müüa. Naerdakse välja,» on Kuldkepp emotsionaalne ja räägib uutest probleemidest Läti Eesti piiri ületusel.
    «Hakkame rääkima Eesti müümisest, kuid selgub, et isegi praeguste tühiste veosevoogude puhul Lääne-Euroopasse ei ole me võimelised garanteerima normaalset piiriületust. Elementaarsed asjad tuleb eelnevalt siiski ära lahendada, lõpetab Kuldkepp nördinult.
    Karli Lambot tunnistab, et idee ei ole puuduliku koostöö tõttu transpordiettevõtete seas siiski nii elujõuline olnud, kui loodeti. Seetõttu on projekti peamised initsiaatorid RE Tallinna Sadam, RE Eesti Lennujaamad, AS Balti Transport, AS Estonian Air Cargo jt teinud koostööettepaneku välisinvesteeringute agentuurile. Viimane on ettepanekusse positiivselt suhtunud. Samas on Lambot riiklike struktuuride suhtes ettevaatlik. Kõige rohkem pelgame, et näiteks majandusministeerium määrab mingi osakonna ja annab osakonna juhatajale asjaga tegelemiseks mingi raha, seletab ta. Tema kinnitusel on ettevõtted huvitatud ka materiaalsest osalemisest, et oleks õigus tulemust nõuda. Välisinvesteeringute agentuuril soovitakse aidata ka valida inimene, kes hakkab tööga tegelema.
    Täpsetes tingimustes lepitakse välisinvesteeringute agentuuriga kokku oktoobris peale selle reorganiseerimist ja uue põhikirja kinnitamist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Naftaturgu suunab 61aastase inseneri käsi
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Heiki Einpaul: kõige kõvema kisaga pole alati kõige suurem probleem
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Endised kolleegid läksid Ukraina hanke pärast kaklema
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.