1. oktoober 1996
Jaga lugu:

Eesti majandus ei kasva ilma kapitalita

Sisemajanduse kogutoodangu (SKT) aeglane kasv, võitlus Eesti ja väliskapitali vahel ning majanduskeskkonna ülekuumenemine -- need on viimase aja intrigeerivad ja vastuolulised märksõnad. SKT kasvas selle aasta esimeses kvartalis tagasihoidli-ku 0,3 protsendi võrra (võrreldes 1995. a I kvartaliga) ja võrdus jooksvates hindades 10,5 miljardi krooniga. Ametlik SKT kasv osutus väikeseks ja valmistas pettumuse -- vähemalt selles on kõik ühel meelel. Kuigi nt elektrienergia tarbimise kasvu alusel, mis on Eesti Panga andmeil üks majanduskasvu indikaator, võiks SKT kasv olla ka suurem. Elektrienergia tarbimine kasvas esimesel poolaastal 13,2%.

Mismoodi aga majanduskasvu kiirendada, selles ei olda enam sugugi üksmeelsed. On arvamusi, et kui Eesti ettevõtjad ei tule omadega toime, siis peaks riik aktiivsemalt sekkuma majandusellu: kehtestama kaitsetollid importkauba ja väliskapitali sissevoolu tõkestamiseks. Õnneks pole seda tehtud. Mäletame õpitust, et ka raha on kaup, seepärast ei ole tarvidust üht kaupa (nt põllumajandussaadusi) teisest kaubast (kapitalist) eristada. Sarnaseks kujuneks ka kodumaise tootja või kodumaise kapitali toetusprogramm. Ehk veidi liialdades: piiril korjatav tollimaks suunataks kodumaise tootja abistamiseks, täpselt samamoodi nagu koormised väliskapitalilt läheksid kodumaise kapitali toetamiseks. Koormiste all on mõeldud nt Eesti ettevõtete erastamishinna tõstmist väliskapitali jaoks nn õigele tasemele.

Mis on põhjustanud olukorra, et importkaup on odavam ja väliskapital on konkurentsivõimelisem? Põllumajandustootmine 58. laiuskraadil on võimalik, aga tahes-tahtmata maailmaturu, kus toodetakse saaduste põhimass, hindadega võrreldes kallim. Sama on kapitaliga. Väliskapitali turuhind -- kasumiprotsent -- kujuneb seal, kus kapital kontsentreerub, aktsia- ja võlakirjaturul, New Yorgis või Frankfurdis. Laenukapital voolab Eestisse küllalt madalate Libor-tasemel intressidega, ent püüdke kaasata Eesti kapitali sama protsendiga! Ei õnnestu, sest Eesti üldine intressitase on liiga kõrge ja ei tasu ära. Eesti kapitali on vähe ja ta on maailmaturuga võrreldes kallim. Taas veidi liialdades: kas osta üks aktsia ja nõuda sellelt 10 kr kasumit või osta 10 aktsiat ja rahulduda kasumiga 1 kr.

Väliskapitali juurdevool alandab intresse, aga midagi paremat tahta ei saagi. Miski ei pidurda majanduskasvu rohkem kui kõrged intressid!

Igipõlises võitluses töö ja kapitali vahel on Eestis osad vahetunud ja võidule pääsenud töö. Vähemalt otsustades kodumaise kapitali kriitika põhjal, nagu kruviks väliskapital tööjõu hinna põhjendamatult üles. Ehk on asi selles, et väliskapital maksab palka, juhindudes maailmaturu standarditest?

Kas juttudel Eesti majanduse ülekuumenemisest on tõepõhi all? Kui tehakse kõvasti tööd, lähevad nii mehaanilised, elektrilised kui muud masinad kuumaks. Ülekuumenemisest võiks rääkida siis, kui masinad ja inimesed töötaksid füüsilise suutlikkuse piiril. Kas see aga nii on, selles julgen kahelda.

Aktsiate hinnad on tõepoolest hoogsalt tõusnud, ent siin väliskapitali portfelliinvesteeringute näol veel karta ei oska. Pigem on edukad ettevõtted leidnud kodumaise kapitali silmis oma õige hinna. Pankade aktsiatest kuulub väliskapitalile neljandik. Kui see otsustab ühtäkki Eestist lahkuda, on langus nõudmise ja pakkumise printsiibist lähtudes ca 25%.

Jaga lugu:
Hetkel kuum