Kas miinimumpalga tõstmine on põhjendatud?

Kui paneme 1200 krooni esimese astme töötasuks, siis asetuks Eesti keskmine palk enam-vähem 16. palgaastmele, kuhu kuuluvad kõrgharidusega inimesed. Siis oleme me kõrgharidusega inimesed praegusest madalseisust välja tõstnud. Tööandjale läheb kallimaks maksta väikest palka ja hoida odavat tööjõudu, st väiksema palga juures maksab ta maksudeks protsentuaalselt rohkem. Lisaks, kui tõstame palkasid, hakkab ka kaupade käive käima. Meil peaks olema julgust teha üks palgahüpe, normaliseerida palgavahed haritlaste ja tööinimeste vahel, natukene aega hambaid pigistada ning varsti hakkaks kaupade käive kasvama, loodaks uusi töökohti ja majandus hakkaks elavnema. Me peaksime üks kord siduma haritlaste palgad keskmise palgaga, siis saaksime mingi perioodi jooksul korralikult funktsioneeriva palgasüsteemi.

Saadame kõikidele riigikogu liikmetele kirja, kus palume, et nad toetaksid 156,8 miljoni krooni lülitamist riigi eelarvesse, et kultuuri-, haridus ja teadustöötajad saaks 20protsendilise palgaraha tõusu võrreldes detsembrikuuga 1996.

Esimene number, mida ma miinimumpalga 1200 kroonini tõstmise puhul kohe peast tean öelda, on 1,3 miljardit krooni. See on summa, mis jääks nende inimeste, kes saavad riigieelarvest palka või toetust, palgarahast puudu. Me ei saa niisuguseid asju toetada, millel pole eelarves katet. Pealegi on see tõstmine seotud ka laiemate makromajanduslike tagajärgedega, nagu inflatsiooni kasv jne. Kuid eelkõige, ei saa nii palka tõsta, et tõstame ainult esimese astme palga 1200 kroonini, peame tõstma kõigi astmete palka, see aga nõuaks 1,3 miljardit krooni lisaraha, millele praegu kate puudub.

Jõudsime nüüd TALOga kompromissini, et valitsus saab järgmisel aastal TALO liikmete palgatõusuks vahendeid leida ainult 50 miljonit krooni.

Sellega tõuseks TALO liikmete, nende elualadel töötavate inimeste palk keskmiselt 14%. Loomulikult võib TALO riigikogult ikkagi seda 156 miljonit krooni taotleda, aga sellisel juhul tuleb see raha kuskilt mujalt ära võtta.