1. oktoober 1996
Jaga lugu:

Riigiametnikud saavad ebaseaduslikku lisatasu

Alates selle aasta 1. jaanuarist kehtiv Vabariigi Valitsuse seadus ütleb, et kantsler ja asekantsler ei või olla üheski muus riigi- ega omavalitsusametis ega kuuluda tulundusettevõtte alaliselt tegutsevasse juht-, kontroll- või revisjoniorganisse.

Seadusest hoolimata on rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant Eesti Merelaevanduse juhatuse esimees. Rahandusministeeriumi asekantsleri Peep Lassi nime võib leida aga Moe piiritusetehase, Liviko ja Eesti Põlevkivi juhatusest või nõukogust. Teine rahandusministeeriumi asekantsler Tiit Saat istub Eesti Telekomi haldusnõukogus. Majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg osaleb Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi juhtorganites. Seda loetelu võib mitme kantsleri võrra jätkata.

Vastuolu seadusega on tõesti olemas, kommenteeris olukorda majandusminister Andres Lipstok. Ta nõustus, et kantslerid ja asekantslerid ei tohiks kuuluda riigifirmade haldusnõukogudesse

Samuti 1. jaanuaril kehtima hakanud avaliku teenistuse seadus keelab riigi osalusega ettevõtete juht- või järelevalveorganis töötavale riigiametnikule maksta eritasu. Tegelikkuses saavad kõik haldusnõukogude või juhatuste liikmed, nende seas ka kantslerid ja asekantslerid ning teised ministeeriumite ametnikud, iga kuu vähemalt kolme miinimumpalga (2040 krooni) suurust lisatasu. Nõukogu või juhatuse esimehel on eritasu vähemalt 3,5 miinimumpalka.

Näiteks rahandusministeeriumi majanduspoliitika osakonna juhataja Andres Veel kuulub Eesti Merelaevanduse ja Eesti Telekomi haldusnõukogusse ja saab kuus lisatasu 4080 krooni.

«Üks jurist tõlgendas seda nii, et ega ministeerium, kes ametisse määrab, ei ole kohustatud maksma mingit lisatasu. Minister määrab, aga tema ei maksa,» püüdis Veel olukorda selgitada.

Ka rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Ants Liiver, kes tänase päeva seisuga täitis töökohustusi veel kahes riigifirmas, sõnas, et ilmselt on siin mõeldud seda, et riigiametnik ei saada põhitöökohast lisatasu. «Aga jah, praegu on tõesti nii, et üks seadus ütleb üht, teine teist. Mina ei oska neid seadusi kommenteerida,» naeris Liiver.

Majandusministeeriumi õigustalituse peaspetsialist Taavi Laur nentis, et seadustes on pisuke ebakõla.

Lipstok viitas 12. juunil parlamendi poolt vastu võetud riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusele, kus on kirjas, et nõukogu liikmete töö tasustatakse rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras. «Jah, siin on auk, see kord on välja töötamata,» tunnistas Lipstok.

Moe piiritusetehase jurist Enno Harmipaik märkis, et haldusnõukogude tasustamise kord kehtib juba vanast ajast, selleks on üks valitsuse määrus, mis tasustamisel lähtub miinimumpalgast. Näiteks Moe piiritusetehase nõukogu esimees saab kuus 3,5 miinimumpalka (680x3,5=2380 krooni), aseesimees 3,15 miinimumpalka ja nõukogu liikmed 3 miinimumpalka.

Enamik riigifirmde juhte lähtub nõukogu liikmete tasustamisel majandusministeeriumi ja tööministeeriumi 1992. a septembri määrusest: «Riigiettevõtete haldusnõukogude liikmete ning riiklike aktsiaseltside ja riiklikul omandil põhinevate osaühingute juhatuste liikmetele tasu maksmise kord.» Selle järgi saavad juhatuse või haldusnõukogu esimehed, juhul kui ettevõtte töötasustamisfondi suurus kuus on üle 1,5 miljoni krooni, tasuks 3,5kordse miinimumpalga, liikmed kolmekordse miinimumpalga.

Jaga lugu:
Hetkel kuum