Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigiametnikud saavad ebaseaduslikku lisatasu

    Alates selle aasta 1. jaanuarist kehtiv Vabariigi Valitsuse seadus ütleb, et kantsler ja asekantsler ei või olla üheski muus riigi- ega omavalitsusametis ega kuuluda tulundusettevõtte alaliselt tegutsevasse juht-, kontroll- või revisjoniorganisse.
    Seadusest hoolimata on rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant Eesti Merelaevanduse juhatuse esimees. Rahandusministeeriumi asekantsleri Peep Lassi nime võib leida aga Moe piiritusetehase, Liviko ja Eesti Põlevkivi juhatusest või nõukogust. Teine rahandusministeeriumi asekantsler Tiit Saat istub Eesti Telekomi haldusnõukogus. Majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg osaleb Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi juhtorganites. Seda loetelu võib mitme kantsleri võrra jätkata.
    Vastuolu seadusega on tõesti olemas, kommenteeris olukorda majandusminister Andres Lipstok. Ta nõustus, et kantslerid ja asekantslerid ei tohiks kuuluda riigifirmade haldusnõukogudesse
    Samuti 1. jaanuaril kehtima hakanud avaliku teenistuse seadus keelab riigi osalusega ettevõtete juht- või järelevalveorganis töötavale riigiametnikule maksta eritasu. Tegelikkuses saavad kõik haldusnõukogude või juhatuste liikmed, nende seas ka kantslerid ja asekantslerid ning teised ministeeriumite ametnikud, iga kuu vähemalt kolme miinimumpalga (2040 krooni) suurust lisatasu. Nõukogu või juhatuse esimehel on eritasu vähemalt 3,5 miinimumpalka.
    Näiteks rahandusministeeriumi majanduspoliitika osakonna juhataja Andres Veel kuulub Eesti Merelaevanduse ja Eesti Telekomi haldusnõukogusse ja saab kuus lisatasu 4080 krooni.
    «Üks jurist tõlgendas seda nii, et ega ministeerium, kes ametisse määrab, ei ole kohustatud maksma mingit lisatasu. Minister määrab, aga tema ei maksa,» püüdis Veel olukorda selgitada.
    Ka rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Ants Liiver, kes tänase päeva seisuga täitis töökohustusi veel kahes riigifirmas, sõnas, et ilmselt on siin mõeldud seda, et riigiametnik ei saada põhitöökohast lisatasu. «Aga jah, praegu on tõesti nii, et üks seadus ütleb üht, teine teist. Mina ei oska neid seadusi kommenteerida,» naeris Liiver.
    Majandusministeeriumi õigustalituse peaspetsialist Taavi Laur nentis, et seadustes on pisuke ebakõla.
    Lipstok viitas 12. juunil parlamendi poolt vastu võetud riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusele, kus on kirjas, et nõukogu liikmete töö tasustatakse rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras. «Jah, siin on auk, see kord on välja töötamata,» tunnistas Lipstok.
    Moe piiritusetehase jurist Enno Harmipaik märkis, et haldusnõukogude tasustamise kord kehtib juba vanast ajast, selleks on üks valitsuse määrus, mis tasustamisel lähtub miinimumpalgast. Näiteks Moe piiritusetehase nõukogu esimees saab kuus 3,5 miinimumpalka (680x3,5=2380 krooni), aseesimees 3,15 miinimumpalka ja nõukogu liikmed 3 miinimumpalka.
    Enamik riigifirmde juhte lähtub nõukogu liikmete tasustamisel majandusministeeriumi ja tööministeeriumi 1992. a septembri määrusest: «Riigiettevõtete haldusnõukogude liikmete ning riiklike aktsiaseltside ja riiklikul omandil põhinevate osaühingute juhatuste liikmetele tasu maksmise kord.» Selle järgi saavad juhatuse või haldusnõukogu esimehed, juhul kui ettevõtte töötasustamisfondi suurus kuus on üle 1,5 miljoni krooni, tasuks 3,5kordse miinimumpalga, liikmed kolmekordse miinimumpalga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.