Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv ütles, et enne infosüsteemi käivitamist on ülevaade rikkumistest puudulik. Ta avaldas lootust, et süsteemi abil saab amet kontrollida nii avatud kui erihankeid.

Seni on Sarve sõnul seadusetäitmise kontrollimine rohkem juhusliku iseloomuga, kuigi amet teeb ka pistelisi põhjalikke kontrolle. Ta selgitas, et tavaliselt juhib ameti tähelepanu rikkumisele selle tõttu kahju saaja.

Riigihangete amet korraldab sügisel ka erireide, nende eesmärke ei soostunud Sarv konfidentsiaalsusele viidates täpsustama.

Infosüsteemi käivitudes on Sarve hinnangul võimalik omada laiaulatuslikku ülevaadet kõigist tehtavatest riigihangetest.

Sarv märkis, et seni on võimatu anda üldist iseloomustust, kui palju siiski seadust rikutakse. Tihti taotleb tavaostja erimenetlust, kui kahtleb mingi tehingu seaduslikkuses. Samas teeb amet ka järelkontrolli, mille käigus võivad rikkumised ilmsiks tulla. «Ametkonnad ei anna endale aru, mis on seaduslik, mis mitte,» iseloomustas Sarv ameti kogemust.

Üks riigihangete ameti tööülesandeid on Sarve sõnul ka konflikti puhul olla kolmas asjaosaline. Ta selgitas, et see juhtub tavaliselt siis, kui hange on juba käimas, kuid üks osapool vaidlustab selle seaduslikkuse.

Samas vajab ka selle aasta alguses jõustunud riigihangete seadus Sarve hinnangul täiustusi ja muudatusi.

Kehtivas seaduses on ühe sättena ette nähtud kodumaiste hangete eelistamist, mis ei ole ELi direktiividega kooskõlas, selgitas Sarv. BNS