• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas kaitsekulutuste järsk tõstmine on põhjendatud?

    Kaitsekulutuste suurendamine on põhjendatud. Kui tahame astuda NATOsse, siis peame oma potentsiaali viima sellisele tasemele, mis annaks meile õiguse liituda. Peame asjale vaatama ikkagi ka nende aspektist ja küsime siis, kas me ikkagi anname 2--2,5% rahvuslikust koguproduktist kaitseotstarbeks või me ei tee seda. Kui me tahame olla kollektiivse julgeolekusüsteemi liikmed, siis võtame kätte ja investeerime selleks midagi.
    Viime oma totaalkaitse ellu. See on praegu ainuke realistlik tee. Peame mõtlema sellele, mida mõtleb ja mida on suuteline tegema see, kes meid rünnata kavatseb.
    Tõenäoliselt on temal kõige suurem probleem oma isikliku raamatupidajaga. Kui raamatupidaja ütleb, et Eesti ründamine on liiga kallis, kuna tegemist pole üksikute väeüksustega, vaid terve maaga oma linnade ja küladega, siis tekivad ju probleemid.
    Esiteks kaotad ise liiga palju ja teiseks teed siin kõik maatasa, mida on vaja hiljem jälle üles ehitada. Seepärast tuleb inimestele selgeks teha, et kui hoiad ennast ise, siis hoiab sind ka issand jumal.
    Veel paar kuud tagasi oli niisugune teave, et kaitseministeeriumi kulutusi suurendatakse järgmise aasta eelarves mitte ainult nelikümmend protsenti, vaid lausa sada protsenti.
    Reformierakonnale on see kahtlemata väike kergendus, et tegemist on siiski neljakümne protsendiga, mitte rohkemaga.
    Loomulikult on kaitsekulutusteks vaja raha eraldada, aga kas peab see olema märkimisväärselt suurem summa, kui saavad juurde teised ministeeriumid, selle üle tuleb edaspidi veel diskuteerida.
    Me hakkasime analüüsima, milleks need summad lähevad, ja kavatseme kindlasti teha omapoolsed märkused.
    Eelarvesse oleks vaja selgepiiriliselt sisse tuua, millised kaitsekulutuste summad on suunatud tulevikku, et me viie aasta pärast oleksime tugevad, ja millised kasutatakse kohe.
    Kui see nelikümmend protsenti jääb püsima, siis peame sisse viima täpsustused eelarvesse, et viseerida, et see raha, mis on suur raha, leiaks kindlasti sihipärast kasutamist. Vastasel korral pole sellest kellelegi suurt kasu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Swedbank: pool Eesti tööstusest sõltub maagaasist Toidu- ja rasketööstused suurima löögi all
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.