Börs nagu pokker

Värske Economist on teinud lühikese ülevaate Ungari, Poola ja Tshehhi aktsiaturust. Selgub, et Poola börsiindeks on 1996. a jooksul tõusnud 1,74 korda, Ungari oma koguni 2,1 korda.

Ega meilgi pole miskit häbeneda. Äripäeva aktsiaindeks, mis jaanuari alguses seisis 144 punktil, on hoolimata juunikuisest kukkumisest end viimastel päevadel taas üle 300 punkti vinnanud -- tõus 2,08 korda!

Mis aga Poola aktsiaturgu siinsest eristab, on poolakate avalikkus. Kõik börsil osalevad firmad peavad avalikustama igakuise kasumiaruande. Samuti on keelatud potentsiaalsetele investoritele jagada privaatinformatsiooni, kirjutab Economist. Teave peab olema avalik ja kõigile võrdselt kättesaadav.

Meil see kahjuks nii ei ole. Kuigi Tallinna börsi käivitamisel räägiti ühtsest info levitamise süsteemist, ei ole seda seni märgata. Iga firma tegutseb oma äranägemise järgi. Kui pangad avaldavad oma igakuiseid bilansse, siis näiteks Saku õlletehase omanikud võtsid vastu otsuse, et informatsiooni firma majandustulemuste kohta hakatakse avaldama vaid kaks korda aastas. Kuid seda on liiga vähe ettevõtte jaoks, kelle aktsiatega kaubeldakse börsi vabaturul.

Igasugune informatsiooni varjamine aktsiaturul annab suuri eeliseid teenimisel väljavalituile -- neile, kes teavad rohkem. Nii võib jääda mulje, et börs ongi vaid spekulantide pärusmaa. Arvan siiski, et aktsiaturu peamine eesmärk on ligi tõmmata palju kohalikke ja välisinvestoreid ning suurenda Eesti majandusse paigutatud raha hulka. Kui aga info avalike ettevõtete kohta on puudulik, siis on riskiaste tavainvestori jaoks liiga kõrge ning ta lihtsalt ei osta aktsiaid. Sama edukalt võib mängida pokkerit või ruletti! Mahud ei kasva ja varsti pole spekulantidelgi millegi pealt teenida ning börs sureb vaikselt välja.