Pandimajade laenuintressid alanevad

«Algul andsime kuni kolmeks kuuks laenu, nüüd juba kuni kuus kuud,» rääkis eeskätt kinnisvara pantimisega tegeleva ASi Multiehitus juhatuse esimees Risto Kirsipuu. «Tean, et mujal antakse ka rohkem, eks kõik oleneb raharessurssidest, mis firmal käes on.»

Enamik Eesti pandimaju tegeleb pisipandiga -- võttes vastu elektroonikat, kristalli, kulda ja kodutarbeid. Pisipandi puhul antakse laenu 40--50% ulatuses pandi hinnast ja laenuintressid on väga kõrged.

Kümne Eesti pandimaja küsitlemisest ilmnes, et soositumad pandid on väärismetall -- eeskätt kuld, kinnisvara, uuemad sõiuautod ja uus elektroonika koos dokumentidega.

Laenu antakse enamasti kuni poole hinnani pandi vääringust, osa pandimaju laenab aga ainult kuni neljandikuni pandi väärtusest. Laenuintressid kõiguvad pandimajades kolmest protsendist kuus kuni ühe protsendini päevas. Laenuintress oleneb eelkõige laenu tähtajast, suurusest, pandist, kui ka pandimajade vabade rahaliste vahendite hulgast.

Kuna pandimajad peavad erinevalt pankadest maksma laenukasumi pealt käibemaksu, siis ka see mõjutab oluliselt laenuintressi.

Kinnisvara vastu laenavad enamasti kas väikeettevõtjad või jõukamad eraisikud. «Kinnisvara pandivad need, kes näiteks sisustavad baari, kauplust või ehitavad maja,» selgitas Risto Kirsipuu. Samas on kinnisvaraga tegelemine viinud mitmed pandimajad sulgemiseni, mille põhjuseks oli eelkõige kinnisvara topeltpantimine ja kogu rahast ilmajäämine. «Paljud on kõrvetada saanud ja eks panditurg väheneb,» kinnitas Kirsipuu.

Kodutarbeid, kulda ja elektroonikat pandivad enamasti inimesed, kellel on näiteks probleeme üüri tasumisel.

Karavan-pandimaja Tallinnas annab direktor Vivika Olopi sõnul Tallinnas kuus välja ligi 1000 pandikviitungit. Keskmiselt 10% pantidest jääb padimajadele kätte, lunastamata.

«Kui inimestel on suur rahavajadus, siis kuhu mujale tal ikka minna on,» rääkis Olop. «Pank nõuab palgatõendeid ja muid garantiisid, meilt saab raha lihtsamalt kätte. Tegeleme põhiliselt väärismetalliga, sest kinnisvara nõuab suuremaid rahalisi vahendeid, milleks meil võimalusi ei ole.»