• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pandimajade laenuintressid alanevad

    «Algul andsime kuni kolmeks kuuks laenu, nüüd juba kuni kuus kuud,» rääkis eeskätt kinnisvara pantimisega tegeleva ASi Multiehitus juhatuse esimees Risto Kirsipuu. «Tean, et mujal antakse ka rohkem, eks kõik oleneb raharessurssidest, mis firmal käes on.»
    Enamik Eesti pandimaju tegeleb pisipandiga -- võttes vastu elektroonikat, kristalli, kulda ja kodutarbeid. Pisipandi puhul antakse laenu 40--50% ulatuses pandi hinnast ja laenuintressid on väga kõrged.
    Kümne Eesti pandimaja küsitlemisest ilmnes, et soositumad pandid on väärismetall -- eeskätt kuld, kinnisvara, uuemad sõiuautod ja uus elektroonika koos dokumentidega.
    Laenu antakse enamasti kuni poole hinnani pandi vääringust, osa pandimaju laenab aga ainult kuni neljandikuni pandi väärtusest. Laenuintressid kõiguvad pandimajades kolmest protsendist kuus kuni ühe protsendini päevas. Laenuintress oleneb eelkõige laenu tähtajast, suurusest, pandist, kui ka pandimajade vabade rahaliste vahendite hulgast.
    Kuna pandimajad peavad erinevalt pankadest maksma laenukasumi pealt käibemaksu, siis ka see mõjutab oluliselt laenuintressi.
    Kinnisvara vastu laenavad enamasti kas väikeettevõtjad või jõukamad eraisikud. «Kinnisvara pandivad need, kes näiteks sisustavad baari, kauplust või ehitavad maja,» selgitas Risto Kirsipuu. Samas on kinnisvaraga tegelemine viinud mitmed pandimajad sulgemiseni, mille põhjuseks oli eelkõige kinnisvara topeltpantimine ja kogu rahast ilmajäämine. «Paljud on kõrvetada saanud ja eks panditurg väheneb,» kinnitas Kirsipuu.
    Kodutarbeid, kulda ja elektroonikat pandivad enamasti inimesed, kellel on näiteks probleeme üüri tasumisel.
    Karavan-pandimaja Tallinnas annab direktor Vivika Olopi sõnul Tallinnas kuus välja ligi 1000 pandikviitungit. Keskmiselt 10% pantidest jääb padimajadele kätte, lunastamata.
    «Kui inimestel on suur rahavajadus, siis kuhu mujale tal ikka minna on,» rääkis Olop. «Pank nõuab palgatõendeid ja muid garantiisid, meilt saab raha lihtsamalt kätte. Tegeleme põhiliselt väärismetalliga, sest kinnisvara nõuab suuremaid rahalisi vahendeid, milleks meil võimalusi ei ole.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Ülevaade Eesti kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmadest
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.