Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teepikendusest saab peagi mälestusmärk

    Pealinna Tammsaare tee pikendusest saab mälestusmärk linnavalitsuse ebakompetentsusele. Aastatetagune plaan tuua suurprojektiga kergendust järjest tihenevale linnaliiklusele on asendunud esialgu vaid ebaõnnestumistega, mida linnavõimud püüavad üha uute ja uute miljonitega kinni mätsida. Seejuures teevad linnaametnikud omalt poolt kõik, et jätta maksumaksjale muljet, justkui oleks asjad teepikendusega kõige paremas korras.
    Äripäeva arvates on Tallinna linnavalitsus Tammsaare tee projektiga üritanud hüpata üle oma varju, ületades ambitsioonikalt oma võimete piiri. Ja seda mitte sellepärast, et pingestuv linnaliiklus ei vajaks arendamist või linnaisad ei oskaks maksumaksja garantiiga raha laenata.
    Hoopis seetõttu, et teepikenduse rajamist on alustatud läbimõtlemata ja kooskõlastusi tegemata, mis omakorda ajab projekti plaanitust kallimaks ja paneb selle väärtuse taolisel kujul küsimärgi alla.
    Kui käesoleva aasta aprillikuus kuulutas abilinnapea Tiit Järve pärast Nomuraga sõlmitud emissioonilepingut, et Tallinn on astunud Põhjamaade pealinnade hulka, siis emissioonist saadud raha kulutamine Tammsaare tee pikendusele seda küll ei näita. Esialgsetel arvestustel 150 miljonit krooni maksev kahetasandilise liiklussõlmega ühendustee on nüüdseks kallinenud kahesaja miljoni kroonini ja pole võimatu, et sellestki ei jätku.
    Ei saa normaalseks pidada asjaolu, et ühe projekti teostamine läheb algselt planeeritust nii palju kallimaks.
    Kummalised on linnaisade väited, et teepikendus tuli teha pikem, raudtee polnud rahul euronormidega, maa seest ilmus lagedale üllatavaid torusid ja Lemminkäinen oli ainuke firma, kellega kõlbas asju ajada. Siit selgub otseselt, et projekt tehti vigane ja vead tulid sellest, et ei nähtud piisavalt vaeva eelduste väljaselgitamisega ja konkursside korraldamisega.
    Tallinna linnapea Jaak Tamm üritab üleeilses Õhtulehes linnarahvast rahustada väitega, et esialgne kalkulatsioon ei olnud piisavalt täpne ja seda tuleb suurte ehituste puhul sageli ette. Näiteks toob ta Eurotunneli, mis kallines viis korda.
    Kahjuks unustab linnapea fakti, et Eurotunnel on unikaalne ehitus ja kogemus, mille sarnast maailmas ei leia. Küll aga on ehitatud sadu, kui mitte tuhandeid viadukte ning teepikendusi ja sellele oleks pidanud mõtlema enne, kui ehitajad avastasid ootamatult veesooned või raudteepoolsed NSV Liidu standardid.
    Vaatamata möödalaskmistele on autojuhid kahtlemata tänulikud, kui Tammsaare teepikendus kunagi valmis saab. Vähemalt seni, kuni tulevased linnavalitsused ja volikogud hakkavad arutama, kuidas selle projekti jaoks laenatud raha maksumaksjate käest välja pigistada.
    Kui tõusevad maksud ja parkimistasud, kerkib Tamme & Co vaim linnakodanikele jälle silmade ette. Siis on taas ka põhjust küsida, kas Põhjamaade linnas Tallinnas peavad ametnikud oma tegude eest vastutama või mitte.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
Pika ajalooga vanad majad ja mööbliäri on justkui ilusate asjade omamine, rääkis kinnisvaraärinaine ja Äripäeva 500 rikkama hulka kuuluv ettevõtja Jana Tool.
Pika ajalooga vanad majad ja mööbliäri on justkui ilusate asjade omamine, rääkis kinnisvaraärinaine ja Äripäeva 500 rikkama hulka kuuluv ettevõtja Jana Tool.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.