Ajakirjandusse jõudnud info ei ole Sarneti sõnul enamjaolt täpne. Erastamisagentuuri peadirektori kinnitusel pole näiteks ASi Eesti Merelaevandus erastamiseks esitanud pakkumusi 19 firmat. Samas keeldus ta õiget pakkujate arvu välja ütlema.

Sarnet väitis, et erastamise esimeses voorus osalevate firmade nimesid võib uue erastamisseaduse järgi avalikustada. Erastamisseaduse muudatused on praegu riigikogus teisel lugemisel.

Sarnet lisas, et ka praegused seadused ei keela erastamisel osalejaid avalikustada. «Kaheetapilist eelläbirääkimistega pakkumist ei kata ükski seadus ja selline otsus oleks erastamisagentuuri nõukogu pädevuses,» selgitas Sarnet. «Kehtiv erastamisseadus keelab pakkujate ja pakkumuste avalikustamist, kuid kaheetapilise erastamise korral on esimese etapi puhul tegemist erastamisele registreerunud firmadega. Kõik neist ei pruugi olla pakkujad.»

Sarnet jätkas, et erastamisagentuuri nõukogu võib vastava otsuse korral erastamisele registreerunud firmad avalikustada: «Arvan, et see aitab saavutada paremaid tulemusi ka müügihinna osas.»

Erastamisagentuuri nõukogu esimees Andres Lipstok ei näe samuti erastamisele registreerunud firmade avalikustamises midagi halba. «Me pole seda erastamisagentuuri nõukogus arutanud ega ole ka ise sellele mõelnud,» tunnistas ta samas.

Kuna erastamisagentuuri on süüdistatud andmete lekitamises ajakirjandusse mõne pakkuja kasuks, on erastamisel osalejate ametlik avalikustamine positiivne samm kõigile pakkujatele võrdsete tingimuste loomisel.