Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millega Eesti end Genfis seob?

    Eesti 5--10liikmeline delegatsioon on juba seitsmel korral käinud Genfis, kus asub WTO peakorter. Delegatsiooni, mida juhib välisministeeriumi asekantsler Priit Kolbre, kuuluvad rahandus-, põllumajandus- ja majandusministeeriumi ning patendiameti esindajad.
    Kuigi Eesti taotleb alles liikmestaatust, esindavad Eestit Genfis WTO juures juba ka kaks diplomaati ning Eesti on maksnud WTO vaatlejastaatuse eest liikmemaksu üle 300 000 krooni.
    Siinsed ettevõtjad ei tea aga, kuidas hakkab WTOga ühinemine mõjutama nende majandustegevust.
    «Me ei tea, mida ametnikud on toimetanud,» on Äripäevale varemgi öelnud rohkem kui sadat Eesti ettevõtet ühendava kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman. Tema sõnul oleks teretulnud diskussioon ettevõtjate ja läbirääkimistel Eestit esindava delegatsiooni vahel.
    «Millised on üldse alternatiivid Eesti jaoks,» küsib Luman, «kui Eesti ei rakenda tollitariife, kas siis ei rakenda ka teised riigid Eesti puhul tollitariife?»
    ETFC juhataja Ants Laos põhjendab oma väheseid teadmisi kaubandusorganisatsioonist väitega, et mida kaugemal mingi sündmus toimub, seda vähem on ta tunnetatav.
    ASi Mootorreisid tegevdirektor Hugo Osula on WTOst rääkides napisõnaline, ütleb vaid: see teema jääb meile väga kaugeks.
    Ka Eesti suuremate eksportööride hulka kuuluva ASi Klementi müügidirektor Urmas Rohi tunnistab, et ta ei ole kaubandusorganisatsioonis toimuvaga kursis.
    Telekommunikatsioonikontserni Ericsson turundusdirektor Veiko Sepp arvab, et ega Eesti kuulumine või mittekuulumine WTOsse nende firma tegevust eriliselt ei mõjuta. Küll oleks see Eesti jaoks nagu elukindlustuspoliis, ütleb ta, võrreldes WTOsse kuulumist NATOga.
    Eestis konsultatsioonifirmat omava rootslase Henrik Aulini sõnul ei tea tema üldse, kas Eesti kuulub WTOsse.
    Samuti ei esita seda küsimust need Skandinaavia firmad, kes Eesti turgu sihtides temalt konsultatsiooni ostavad.
    Eesti delegatsiooni juht Priit Kolbre ütleb, et Eesti ettevõtjad ei saa läbirääkimistel otse osaleda, kuna WTO on valitsustevaheline organisatsioon.
    Kaubandusorganisatsiooni sätestatud reeglid jõuavad ettevõtjani valitsuse majanduspoliitika kaudu. WTOs esindabki Eesti delegatsioon Eesti valitsuse positsioone, mis on välja töötatud majandus- ja põllumajandusministeeriumis.
    Ministeeriumide kaudu on püütud ka maksimaalselt arvesse võtta ettevõtjate soove, räägib Kolbre. Tema väitel ongi ju rahvusvahelise organisatsiooniga ühinemise eesmärk luua Eesti ettevõtjatele stabiilsed kaubandustingimused.
    Eesti esindaja WTO juures Priit Pallum leiab, et Eesti eksportööril on WTOst kasu tänu kaubavahetuses kehtima hakkavale enamsoodustusrezhiimile kõigi WTO liikmesriikidega.
    Kui Eesti lepib näiteks Jaapaniga kokku tollimaksu ülempiiri mingile Eestist eksporditavale tootegrupile, siis laieneb see kokkulepe kaubavahetusele kõigi WTO 110 liikmesriigiga, selgitab Pallum.
    Kui Eesti oleks WTO liige, siis ei saaks tekkida olukorda, kus Venemaa kehtestab Eestist eksporditavatele kaupadele topelttollimaksud, lisab Kolbre. WTO põhimõtete järgi ei tohi mitte ühegi riigi valitsus kehtestada ühe riigi suhtes diskrimineerivaid kaubandustingimusi.
    Kolbre sõnul on kaubandusorganisatsiooni kuuluvad riigid väga huvitatud ka Venemaa kuulumisest organisatsiooni ning WTOsse astumine on praegu Venemaa üks välismajanduslik prioriteet.
    Endistest NSVLi vabariikidest on praegu just Balti riigid kõige lähemal WTOsse pääsemisele. Teised Ida-ja Kesk-Euroopa reformiriigid kuuluvad juba WTOsse ja seda juba WTO eelkäija GATTi (üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe) ajast. WTO astus GATTi järeltulijana jõusse 1. jaanuaril 1996.
    Sissepääsu hinnaks on aga kindlad kohustused, millega Eesti seob end ühinemisläbirääkimiste ajal. Kolbre sõnul käib mäng tegelikult ainult väljaku ühel poolel.
    See tähendab, et Eestiga läbirääkimisi pidavad partnerid otsustavad, kas Eesti väljapakutavad seisukohad on neile vastuvõetavad.
    Töö toimub kahel tasandil -- WTO poolt moodustatud töögrupis ja kahepoolselt. Eestiga peavad kahepoolseid läbirääkimisi Eesti vastu huvi tundvad riigid, milleks on USA, Kanada, Austraalia, Ungari, Mehhiko, Shveits, Poola ja Uus-Meremaa, lausub Pallum.
    Eestiga läbirääkimisi pidavad riigid soovivad, et Eesti välismajanduspoliitika oleks võimalikult liberaalne. WTO üks peamine taotlus on, et kõik tema liikmesriigid ei kasutaks muid meetmeid oma siseturu kaitseks kui tollitariife.
    Kolbre sõnul jätab ka Eesti endale võimaluse tollitariifid kehtestada, kuigi praegu neid Eestis ei rakendata. Väitlusi tekitavad kaubandusorganisatsioonis tollitariifide ülempiirid, WTO liikmesriikid tahavad Eesti jaoks imporditavale toodangule võimalikult madalaid tollilagesid kehtestada.
    Siiani on jõutud üksmeelele, et Eesti võib kehtestada tööstuskaupadele tollimaksu kuni 15 protsenti deklareeritud kauba väärtusest, lausus Kolbre. Lahkhelisid põhjustavad aga tema sõnutsi tollilaed põllumajanduskaupadele.
    Delegatsiooni liikmed loodavad, et Eesti võetakse WTOsse vastu järgmisel kevadel. Enne tuleb Eesti delegatsioonil WTOs kirjeldada ka, millised kitsendused on Eesti teenusteturul, räägib Pallum.
    Praegu ei saa näiteks välisriigi kodanik asutada Eestis panka või töötada vandeadvokaadina. Kuid enamiku teenuste puhul lubab Eesti välismaalased konkureerima kohalike ettevõtjatega võrdsetel alustel, teab Pallum. Teenustealaseid läbirääkimisi raskendab tema sõnutsi teenustealase seadusandluse puudulikkus Eestis.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.