Notariaalselt tõestatud ostu-müügitehingu sõlmimisel pole tavaliselt võimalik eksida, kuna notar lahendab juriidilised küsimused. Probleemid võivad tekkida ostu-müügilepingu sõlmimisele eelnevast perioodist, kui mingid vajalikud eelkokkulepped jäetakse sõlmimata või sõlmitakse valesti. Eellepingus tuleks fikseerida, et notariaalselt tõestatud ostu-müügileping sõlmitakse kõikide eellepingust tulenevate kohustuste täitmisel. Kui üks pooltest on jätnud need täitmata, ei sõlmita ka notariaalselt tõestatud lepingut. Kui omandiõigus on juba vahetunud, on oma õigusi raskem ja tülikam kaitsta. Äripindu ostes ja müües tuleb põhimõtteliselt järgida samu printsiipe kui korteritegi puhul, kuid on vaja kokku leppida veel täpsemad tingimused.

Kui puudub ülevaade kinnisvaraturul kehtivatest hindadest, võib varitseda oht, et müüja realiseerib oma vallas- või kinnisvara liiga odavalt või ostja ostab liiga kallilt. Samuti võib juhtuda, et inimene ei hinda enne kinnisvaratehingut oma võimalusi põhjalikult ning võtab kohustusi, mida on hiljem raske täita. Vajalikud eelkokkulepped enne korteri notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu sõlmimist:

- ostu-müügihind ja maksetingimused;

- tähtaeg, millal sõlmitakse notariaalselt tõestatud ostu-müügileping;

- tähtaeg, millal kõik eluruumi sisse kirjutatud inimesed ennast välja kirjutavad;

- tähtaeg, millal eluruum füüsiliselt vabastatakse;

- tähtaeg, millal tasutakse kõigi kommunaalmaksete ja üüri eest;

- tähtaeg, millal kirjutatakse avatud telefoniabonement müüjalt ostja nimele;

- tähtaeg, millal eluruum vabastatakse koormatistest, näit pant, üürilepingud (kui neid on);

- eluruumi seisukord selle üleandmisel;

- kes maksab notaritasu;

- vastutus ja tasakaalustatud sanktsioonid kohustuste mittetäitmisel.