Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsuskoalitsiooni ootavad muudatused

    Mõõdukate esindaja Vambo Kaalu sõnul võib olla kindel, et juba enne selle aasta lõppu toimuvad muutused nii valitsuskoalitsioonis kui poliitiliste liitude struktuuris.
    Reformierakondlane Jürgen Ligi nentis, et kuna praegune valitsus ei ole stabiilne, siis ei saa välistada, et tuleb uus valitsus.
    Uue valitsuse moodustamiseks on mitu võimalust, parlament võib riigieelarvet mitte vastu võtta, koonderakond võib lõheneda jne. «Vähi natuuri puhul ma ei usu, et tal sobiks partei juhi koha pealt tulla üle reformierakonda,» märkis Ligi. Koonderakonna võimalikust lõhenemisest rääkides sõnas Ligi: «Kui valimised tulevad, siis nad alati koonduvad, sealt minu arust nende nimigi.»
    Valitsuse muutust ei saa Ligi sõnul siiski välistada: «See võimalus on suurem kui mõni kuu tagasi.»
    Koonderakondlase Olev Raju sõnul sõltub kõik reformierakonnast: kas nood tekitavad valitsuskriisi või mitte. Koonderakonna lõhenemise kohta ütles Raju, et seda on prognoositud juba teisest päevast pärast 1995. valimisi. «Esialgu seda ette näha ei ole, muidugi ma ei julge lubada, et seda järgmisel aastatuhandel ei tule,» lisas Raju.
    Reformierakonna fraktsiooni esimehe Valve Kirsipuu sõnul on võimalik, et parlamendis toimuvad mõned lõhenemised: «Nagu lõhenes ka keskerakond, ei ole garantiid, et sama ei juhtu mõne teise suure erakonnaga, see pole reformierakond.»
    Kirsipuu sõnul on Toompea poliitiliste struktuuride muutus võimalik. «Ma näen ka ilminguid, et mõned erakonnad on väga huvitatud uutest riigikogu valimistest,» lisas Kirsipuu.
    Nädalapäevad tagasi toimunud Balti assambleel, kus oli arutluse all surmanuhtlus, tuli keskerakondlane Olav Anton välja ettepanekuga korraldada surmanuhtluse kaotamise küsimuses referendum.
    Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et kui riigikogu tõstab üles põhiseaduse küsimuse ja see ei saa referendumil rahvapoolset toetust, siis toimuvad uued erakorralised valimised.
    «Mina saan Antoni ettepanekust väga üheselt aru, see referendum lõpetaks kohe selle riigikogu eksistentsi,» rääkis Kirsipuu.
    Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni sõnul ongi olukord Toompeal muutunud juba Eesti riigile kahjulikuks: «Mingisugune lahendus peab lähemal ajal tulema. Teoreetiliselt on paremtsentristliku koalitsiooni loomine võimalik, iseasi, kas poliitilised jõud on selleks küpsed.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.