- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalakvoodid põhjustavad tüli
EK kalandusvolinik Emma Bonino teatas teadusuuringutele tuginedes, et kalapüügi tunduv vähendamine on hädavajalik, kui tahetakse päästa laastamisest tursa-, hõbeheigi ja sardiinivarusid.
Kõigi 15 ELi liikmesriigi kalandusministrid tunnistavad probleemi akuutsust, kuid kardavad kalatööstuses paljude töökohtade kaotamise pärast. Emma Bonino rõhutas ettepaneku paindlikkust, kuna püügi järkjärguline vähendamine tähendaks kalalaevastiku kärpimist 2--3% aastas ehk kuue aasta jooksul kokku 15%.
Üks kalandusminister teise järel seadis teadusliku uuringu, mis nõuab püügi 40protsendilist vähendamist, kahtluse alla ning nõudis probleemile paindlikumat lahendust ja pikaajalist toetust vaeste rannikupiirkondade kaluritele.
Ministrite koosolekul toimus kokkupõrge Suurbritannia ja Hispaania vahel. Suurbritannia kalandusminister Tony Baldry ütles, et London ei kavatse oma kalalaevastikku enne kärpida, kui EL pole teinud lõppu kvoodirikkumistele. Näiteks on osa Hispaania laevu registreeritud Briti lipu all, mille tagajärjel nad püüavad välja 20% Briti kvoodist.
Hispaania minister Loyola de Palacio vastas süüdistusele väitega, et tööjõu ja kapitali vaba liikumine on ELi siseturu üks põhimõtteid ning «kvoodiväänajaid» tuleks käsitleda Euroopa lepingu kontekstis.
Loyola de Palacio rõhutas, et Hispaania on viimasel 10 aastal kõige täpsemalt täitnud ELi kalalaevastiku vähendamise nõuet, kärpides selle 650 000 tonnilt 450 000-le, samal ajal kui Suurbritannia ja Holland on seda nõuet palju aeglasemalt järginud. «Probleem ei ole mitte püügi 40protsendilises vähendamises, vaid üksnes osa kalaliikide kaitses,» lisas ta.
Nagu igal sügisel, kui Euroopas hakkab «lõhehooaeg», süüdistavad shotlased ja iirlased norralasi lõhe dumpinghinnaga müümises. Probleem tekib sellepärast, et seni pole EL suutnud lõhe minimaalhinnas kokku leppida.
Tänavu esimese seitsme kuuga on Norra suurendanud lõhe müüki 20% võrra, kuid hind on samal ajal langenud 22% mullusega võrreldes. Selle aasta lõpuks ekspordib Norra lõhet kokku 300 000 tonni.
Paljud kalanduseksperdid väidavad, et Norra toodang on juba turu taluvuse piiri peal ning ennustavad Norra kalatööstusele samasugust kriisi, mida see koges 1990. aastate algul, mil tohutu ületoodang müüdi dumpinghinnaga maha väljapoole Euroopat.
Kuid isegi kui EL suudab tõestada, et norralased on hinda 11,5% kunstlikult alla löönud, ei saa ta Norra vastu karistusabinõusid rakendada.
Kolm põhilist lõhetootjat Norra, Iirimaa ja Shotimaa on suutnud lähema aja arengus kokku leppida selles, et maailma lõheturg kasvab tänavu 15% ning Norra võib suurendada lõheeksporti ELi kõige rohkem 10%. AP-BNS-REUTER-ÄP-DI
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Maruste: “See on eriti totter olukord”
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele