15. oktoober 1996 kell 22:00

Kalakvoodid põhjustavad tüli

EK kalandusvolinik Emma Bonino teatas teadusuuringutele tuginedes, et kalapüügi tunduv vähendamine on hädavajalik, kui tahetakse päästa laastamisest tursa-, hõbeheigi ja sardiinivarusid.

Kõigi 15 ELi liikmesriigi kalandusministrid tunnistavad probleemi akuutsust, kuid kardavad kalatööstuses paljude töökohtade kaotamise pärast. Emma Bonino rõhutas ettepaneku paindlikkust, kuna püügi järkjärguline vähendamine tähendaks kalalaevastiku kärpimist 2--3% aastas ehk kuue aasta jooksul kokku 15%.

Üks kalandusminister teise järel seadis teadusliku uuringu, mis nõuab püügi 40protsendilist vähendamist, kahtluse alla ning nõudis probleemile paindlikumat lahendust ja pikaajalist toetust vaeste rannikupiirkondade kaluritele.

Ministrite koosolekul toimus kokkupõrge Suurbritannia ja Hispaania vahel. Suurbritannia kalandusminister Tony Baldry ütles, et London ei kavatse oma kalalaevastikku enne kärpida, kui EL pole teinud lõppu kvoodirikkumistele. Näiteks on osa Hispaania laevu registreeritud Briti lipu all, mille tagajärjel nad püüavad välja 20% Briti kvoodist.

Hispaania minister Loyola de Palacio vastas süüdistusele väitega, et tööjõu ja kapitali vaba liikumine on ELi siseturu üks põhimõtteid ning «kvoodiväänajaid» tuleks käsitleda Euroopa lepingu kontekstis.

Loyola de Palacio rõhutas, et Hispaania on viimasel 10 aastal kõige täpsemalt täitnud ELi kalalaevastiku vähendamise nõuet, kärpides selle 650 000 tonnilt 450 000-le, samal ajal kui Suurbritannia ja Holland on seda nõuet palju aeglasemalt järginud. «Probleem ei ole mitte püügi 40protsendilises vähendamises, vaid üksnes osa kalaliikide kaitses,» lisas ta.

Nagu igal sügisel, kui Euroopas hakkab «lõhehooaeg», süüdistavad shotlased ja iirlased norralasi lõhe dumpinghinnaga müümises. Probleem tekib sellepärast, et seni pole EL suutnud lõhe minimaalhinnas kokku leppida.

Tänavu esimese seitsme kuuga on Norra suurendanud lõhe müüki 20% võrra, kuid hind on samal ajal langenud 22% mullusega võrreldes. Selle aasta lõpuks ekspordib Norra lõhet kokku 300 000 tonni.

Paljud kalanduseksperdid väidavad, et Norra toodang on juba turu taluvuse piiri peal ning ennustavad Norra kalatööstusele samasugust kriisi, mida see koges 1990. aastate algul, mil tohutu ületoodang müüdi dumpinghinnaga maha väljapoole Euroopat.

Kuid isegi kui EL suudab tõestada, et norralased on hinda 11,5% kunstlikult alla löönud, ei saa ta Norra vastu karistusabinõusid rakendada.

Kolm põhilist lõhetootjat Norra, Iirimaa ja Shotimaa on suutnud lähema aja arengus kokku leppida selles, et maailma lõheturg kasvab tänavu 15% ning Norra võib suurendada lõheeksporti ELi kõige rohkem 10%. AP-BNS-REUTER-ÄP-DI

Hetkel kuum