Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rakvere haigla pankrotis
Riigile kuuluval Rakvere haiglal on üle 10 mln krooni suurune võlg. Eile haiglas viibinud sotsiaalministeeriumi kantsleri Jaan Rüütmanni sõnul on see erandlik juhtum, kuna võlad on tekkinud raha ebaotstarbekast kasutamisest.
Kuigi Rakvere haigla peaarst Aivar Tooming väitis, et võlgu ollakse 6--7 mln kr, on võlad Rüütmanni andmeil kaks korda suuremad.
Haiglal on võlad riigimaksete osas ning kreditoorseid võlgnevusi firmadele ja raviasutustele.
«Küsimus on selles, kas inimene oskab ja tahab rahaga ümber käia,» kommenteeris Rüütmann eile enne haiglasse sõitu. Lääne-Viru maakonnast on tehtud riigikontrollile ettepanek kontrollida haigla majandusseisu.
Aivar Toominga sõnul on Rakvere haigla 10 kuuga kulutanud aastaks ette nähtud raha. «Aasta algul oli selge, et sellise lepingumahuga ei saa endises ulatuses arstiabi osutada,» lausus Toominga.
Rakvere haigla igakuine lepingumaht haigekassaga on ligi 3 mln kr. Toominga sõnul oleks vaja 4 mln kr.
Keskhaigekassa direktori Toivo Leemetsa sõnul näitavad haigla töötajate eest makstud sotsiaal- ja ravikind-lustusmaksed, et palgafond selles haiglas on suurem kui Eesti haiglais keskmiselt. Tema andmeil küündis Rakvere haigla palgafond 74--76 protsendini raviteenuste käibest. «Eesti tipphaiglate keskmine kõigub 50--58% vahel,» võrdles Leemets. Haigekassa saab Rakvere haiglat aidata ehk miljoni krooniga. «Ta on saanud kõik toetused juba ette, mina ei tea, mis saab,» lisab Leemets. ÄP