Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hispaania erastab riigifirmasid
Üks põhilisi müügiobjekte on riigis domineeriv energiafirma Endesa. Valitsus kavatseb müüa tema käes olevad 63% Endesa aktsiatest järgmise kolme aasta jooksul ülemaailmsetel pakkumistel. Loodetakse, et sel moel suureneb Endesa turuhind, mis praegu on 111,6 miljardit Eesti krooni.
Kuna analüütikute hinnangul suudab turg korraga seedida aktsiate ostmist mitte enam kui 47,5 miljardi krooni eest, siis toimub Endesa aktsiate müük 20protsendiliste osadena ja 12kuuliste vaheaegadega.
Endesa on üks edukamaid riigifirmasid, mille esimese kuue kuu puhaskasum oli 7,7 miljardit Eesti krooni. Erastamine on seni viibinud elektriturgu liberaliseerivate seaduste puudumise tõttu. See seadus peaks vastu võetama oktoobri lõpul.
Erastamine algab juba selle aasta lõpul, kui müüki pannakse 3,8% maagaasi importimis- ja transportimisfirma Gas Naturali aktsiatest. Erastamistempo kiireneb tunduvalt järgmise aasta algul, kui riik müüb 21% telekommunikatsioonifirma Telefónica aktsiatest, mille väärtus on 44,6 miljardit Eesti krooni. Nende müük algab jaanuaris-veebruaris.
1997. a esimesel poolel paneb valitsus müüki tema kätte jäänud 10 protsenti riikliku õli-, gaasi- ja keemiagrupi Repsoil aktsiatest. Nende väärtus on 11,6 miljardit Eesti krooni.
Ettevõtete müügist saadav tulu suunatakse ühisesse fondi, mis allub tööstusministeeriumile, kes tahab ühtlasi vähendada riigiettevõtete tohutuid subsiidiume. Aastail 1989--1995 said kahjumiga töötavad riigifirmad toetust kokku 823 mld Eesti krooni ning aastaiks 1997--1999 on neile kavandatud toetust veel 63,8 miljardit krooni.
Üks suurimaid kahjumitootjaid on söegrupp Hunosa, mille mullune kahjum oli 7,3 miljardit krooni ja mis järgmise kahe aasta jooksul saab riigilt 21,8 miljardit krooni subsiidiume. Ministeerium loodab Hunosa kasumisse viia kümne aastaga.
Teiseks tahab ministeerium kärpida toetusi riiklikele laevatehastele, mille kahjum on tänavu 2,85 miljardit krooni ehk kaks korda kavandatust suurem. FT