• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahapuudus takistab määruse täitmist

    1995. aasta detsembris võttis valitsus vastu määruse, mille järgi tõusis maksuameti töötajate palk kuni 40%. Järvelille sõnul laieneb määrus ka tollitöötajatele. Tolli- ja maksuametis töötab kummaski umbes 1200 inimest.
    «Seda pole seni olnud võimalik täita. Kuna on teised õigusaktid, nagu avaliku teenistuse seadus jne, mis kohustavad maksma inimesele staazhi järgi, oleme kogu palgafondi selle täiendava tõusuta välja maksnud ja ausalt öeldes rohkem ei suuda,» lausus Järvelill. Praegu on maksuameti töötajate keskmine palk pisut alla 3000 krooni.
    «Samas konkureerime töötajate professionaalsuse poolest rahandustöötajatega,» põhjendas Järvelill parema palga vajadust. Rahandustöötajate keskmine palk on praegu üle 6000 krooni.
    Samal seisukohal oleva tolliameti peadirektori Rein Talviku sõnul on loomulik, et tolliametnike palk ulatuks rahandustöötajate keskmiseni, kuna seda eeldab ka selle ala suur vastutus.
    Järvelill ususb, et kui maksuameti pakutud projekt riigikogus läbi läheb, saab järgmisel aastal hakata valitsuse määrust palgatõusu kohta täitma.
    1997. a riigieelarve projektis on maksuameti palgafond koos sotsiaalmaksuga 78,6 mln krooni, millest töötasuraha moodustab 59 mln kr. Sel aastal on töötasufond koos sotsiaalmaksuga vaid 57 mln kr. Maksuametnike palgatõus oleks seega 32%.
    Tollitöötajate palgad on praegugi pisut kõrgemad kui maksuametnike omad ja Eesti statistiline keskmine, mis 1996. a teises kvartalis oli 3004 kr.
    Riigi tolliametis oli keskmine palk 3300 krooni, tollipunktides on see paarisaja krooni võrra madalam, täpsustas peadirektor Rein Talvik. Tolliamet soovib palgatõusuks 25%, mis Talviku sõnul on määratud selle järgi, et tõus ületaks riigi prognoositavat inflatsiooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Disney toob Eestisse oma voogedastusteenuse
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.