Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandustegevuse seaduse eelnõu ei toeta kumbki seda loonud ministeerium

    Ajaleht Äripäev on oma 17. oktoobri artiklis ja juhtkirjas teravas vormis kritiseerinud väljatöötamisjärgus olevat majandustegevuse seaduse eelnõu.
    Justiitsministeerium teatab, et tegemist on eelnõu töövariandiga, mida ei ole veel saadetud kooskõlastusringile ministeeriumidesse ning mis ei ole veel valitsusele esitamiseks küps.
    Eelnõu väljatöötamine on toimunud justiitsministeeriumi ja majandusministeeriumi töötajate osavõtul. Seetõttu saadeti eelnõu majandusministeeriumile seisukohavõtuks kontseptuaalsetes küsimustes.
    Seega saab rääkida vaid kahe ministeeriumi vahelisest kirjavahetusest. Mitte aga justiitsministeeriumi poolt heaks kiidetud eelnõust endast.
    Majandustegevuse seaduse eelnõu sisu üle on justiitsministeerium valmis avalikkuses diskuteerima siis, kui oleme oma töö eelnõuga lõpetanud. n
    17. oktoobri Äripäevas kinnitas justiitsminister Paul Varul, et majandustegevuse seaduse puhul on tegemist majandusministeeriumi seaduseelnõuga. Kahjuks on justiitsminister midagi segi ajanud või ei ole tema kasutuses tõele vastavad andmed.
    Majandustegevuse seadus on sündinud justiitsministeeriumis ning majandusministeerium pole selle loomises osalenud.
    Justiitsministeerium alustas kõnealuse seaduse väljatöötamist pärast seda, kui rahandusministeerium ja majandusministeerium ei jõudnud 1994. aastal kokkuleppele valitsuse määruse eelnõu «Abinõudest tegevuslitsentside väljastamise korrastamiseks» kooskõlastamise osas. Rahandusministeerium saatis 8. juunil 1994 majandusministeeriumile kirja, milles keeldus kooskõlastamast majandusministeeriumi esitatud määruse eelnõu.
    Samas kirjas tegi rahandusministeeriumikantsler Enn Pant ettepaneku «asuda kiirendatud korras riiklike litsentside seaduse väljatöötamisele, milles võiks kajastada tegevusalade riikliku litsentseerimise põhimõisteid ning põhimõtteid, et kindlustada riiklikule litsentseerimisele seadusandlik kate ja saavutada seda, et tegevusalade riiklik litsentseerimine vastaks tõesti riigi huvidele ja poleks takistuseks ettevõtluse vabale arengule.» Seepeale asus Enn Pandi mainitud riikliku litsentseerimise seadust välja töötama justiitsministeerium.
    Juba siis, kui justiitsministeerium küsis eelmise aasta novembris majandusministeeriumilt arvamust seaduse projekti kohta, ei andnud majandusministeerium sellele oma heakskiitu. Majandusministeerium leiab, et litsentseerimine nõuab regulatsiooni. Kuid eraldi küsimus on, kas seda peab tegema majandustegevuse seaduse kujul. n
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.