Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandustegevuse seaduse eelnõu ei toeta kumbki seda loonud ministeerium
Ajaleht Äripäev on oma 17. oktoobri artiklis ja juhtkirjas teravas vormis kritiseerinud väljatöötamisjärgus olevat majandustegevuse seaduse eelnõu.
Justiitsministeerium teatab, et tegemist on eelnõu töövariandiga, mida ei ole veel saadetud kooskõlastusringile ministeeriumidesse ning mis ei ole veel valitsusele esitamiseks küps.
Eelnõu väljatöötamine on toimunud justiitsministeeriumi ja majandusministeeriumi töötajate osavõtul. Seetõttu saadeti eelnõu majandusministeeriumile seisukohavõtuks kontseptuaalsetes küsimustes.
Seega saab rääkida vaid kahe ministeeriumi vahelisest kirjavahetusest. Mitte aga justiitsministeeriumi poolt heaks kiidetud eelnõust endast.
Majandustegevuse seaduse eelnõu sisu üle on justiitsministeerium valmis avalikkuses diskuteerima siis, kui oleme oma töö eelnõuga lõpetanud. n
17. oktoobri Äripäevas kinnitas justiitsminister Paul Varul, et majandustegevuse seaduse puhul on tegemist majandusministeeriumi seaduseelnõuga. Kahjuks on justiitsminister midagi segi ajanud või ei ole tema kasutuses tõele vastavad andmed.
Majandustegevuse seadus on sündinud justiitsministeeriumis ning majandusministeerium pole selle loomises osalenud.
Justiitsministeerium alustas kõnealuse seaduse väljatöötamist pärast seda, kui rahandusministeerium ja majandusministeerium ei jõudnud 1994. aastal kokkuleppele valitsuse määruse eelnõu «Abinõudest tegevuslitsentside väljastamise korrastamiseks» kooskõlastamise osas. Rahandusministeerium saatis 8. juunil 1994 majandusministeeriumile kirja, milles keeldus kooskõlastamast majandusministeeriumi esitatud määruse eelnõu.
Samas kirjas tegi rahandusministeeriumikantsler Enn Pant ettepaneku «asuda kiirendatud korras riiklike litsentside seaduse väljatöötamisele, milles võiks kajastada tegevusalade riikliku litsentseerimise põhimõisteid ning põhimõtteid, et kindlustada riiklikule litsentseerimisele seadusandlik kate ja saavutada seda, et tegevusalade riiklik litsentseerimine vastaks tõesti riigi huvidele ja poleks takistuseks ettevõtluse vabale arengule.» Seepeale asus Enn Pandi mainitud riikliku litsentseerimise seadust välja töötama justiitsministeerium.
Juba siis, kui justiitsministeerium küsis eelmise aasta novembris majandusministeeriumilt arvamust seaduse projekti kohta, ei andnud majandusministeerium sellele oma heakskiitu. Majandusministeerium leiab, et litsentseerimine nõuab regulatsiooni. Kuid eraldi küsimus on, kas seda peab tegema majandustegevuse seaduse kujul. n