23. oktoober 1996 kell 22:00

Rohkem raha tippspordile

Riiklikku toetust hakatakse maksma 15--20 tippsportlasele, kes on lubanud valmistuda Sydney suveolümpiamängudeks 2000. aastal, kinnitab kultuuriministeeriumi asekantsler Henn Vallimäe. Tema sõnul on riikliku stipendiumi maksmiseks vajalik raha kultuuriministeeriumi eelarves olemas.

Arvestades praegust olukorda on reaalne maksta ühe kuni kahe kuu keskmise palga suurust riiklikku abiraha järgneva aasta jooksul, lisab Vallimäe. Kui arvestada, et stipendiumit saab 15 sportlast, siis makstakse järgmisel aastal neile igaühele 6000 krooni kuus.

«Sellega peaks süüa saama ja oma üüri ka ära maksta,» kommenteerib kultuuriministeeriumi osakonnajuhataja Mati Mark. «Siis pole enam ühelgi sportlasel moraalset õigust öelda, et puudub isegi elamisraha,» lisab ta.

Teine stipendium, mida esialgu veel riigieelarve projekti pole lülitatud, on mõeldud olümpiakandidaatide toetuseks sihtsuunitlusega nende sportliku vormi tõstmiseks.

«See on stipendium olümpiaks valmistumisel, kus iga krooni kulutamise kohta tuleb aru anda,» kinnitab Mark.

Kultuuriministeerium taotleb selle stipendiumi väljaandmiseks riigieelarvest koos Eesti olümpiakomiteega 2,4 miljonit krooni. Kuni kakskümmend sportlast saab igaüks 10 000 krooni kuus, arutleb Henn Vallimäe.

Kust seda raha võtta, on esialgu veel lahtine, kuid kultuuriministeerium peab kõige tõenäolisemaks raha saamist laekuvast hasartmängumaksust. Käesoleval nädalal arutas riigikogu kultuurikomisjon võimalust hasartmängumaksust laekuva summa kasutamise ümbervaatamiseks riigieelarves, aga riigieelarve teisele lugemisele veel sellist ettepanekut ei tehtud, teatab kultuurikomisjoni esimees Tõnis Lukas.

«Meie jaoks vajab selgitamist, mis printsiibil stipendiume maksta,» põhjendab Lukas. Raha allikas võiks olla hasartmängumaks, aga on ka muid võimalusi, lisab ta.

Stipendiumi määramise põhimõtted on analoogilised kultuuristipendiumi omaga, selgitab Henn Vallimäe. Stipendiumi ei pea ülevalt alla andma, vaid selle saamiseks esitavad spordialade liidud kandidaadid, sõnab ta.

Samuti võib stipendiumi ära võtta ja iga poole aasta tagant peavad kõik stipendiaadid ka aru andma, ütleb Vallimäe. Ega meil sellel tasemel sportlasi nii palju olegi, kellele seda toetust määrata võiks, arutleb ta.

Esialgu on kõne all Atlanta olümpiamängudel esikümnesse jõudnud sportlased, kes jätkavad ettevalmistust järgmisteks olümpiamängudeks, teatab rahvusliku olümpiakomitee president Arnold Green.

«Järgmisel aastal tuleb stipendium riigieelarvesse sisse kirjutada seletusega, et edaspidi tuleb leida finantseerimise püsiallikas, ütleb Tõnis Lukas.

Tema väitel on riigikogus ka varem olnud diskussioone spordile raha eraldamise üle. «Aga riigikogu liikmed on rohkem rääkinud kehakultuuri ja noortespordi toetamise vajadusest,» lausub ta.

Stipendium eeldab lepingut olümpiakomitee, alaliidu ja sportlase vahel, räägib Henn Vallimäe.

Lepingu juurde kuuluvad tema sõnul ka sportlase ettevalmistusplaan ja planeeritud võistlused. «Muidu on nii, et mees saab raha, aga võistlustele ei tule,» väidab Vallimäe. Atlanta olümpiamängude eel oli raha kasutamine teatud mõttes kontrolli alt väljas, tõdeb ta.

Arnold Greeni sõnul on kavandatava stipendiumite määramise süsteemiga välistatud sportlase täielik altminek, erinevalt Atlanta olümpiamängudest. «Stipendiumi saajate ettevalmistus peab olema pideva kontrolli all,» rõhutab ta.

Eelmisel nädalal esitasid riigikogu esimees Toomas Savi, reformierakonna fraktsiooni liikmed Andres Taimla ja Jaan Talts ning koonderakonna fraktsiooni liikmed Talvi Märja ja Raivo Kallas riigikogu rahanduskomisjonile tubaka- ja alkoholiaktsiisi seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on luua spordikapitalile kindel tulubaas. Seni laekub tubaka- ja alkoholiaktsiisina kogutavast summast kolm protsenti kultuurkapitalile, mille üks sihtfond on spordikapital.

Eelnõus on lisatud veel üks protsent aktsiisist otse spordi sihtkapitalile, räägib Andres Taimla. «See on riigieelarvest umbes 13 miljoni krooni näpistamine spordikapitali jaoks,» lisab ta.

Spordi sihtkapitali nõukogu on seni andnud raha peamiselt noortespordi toetuseks, aga ka tippsportlaste stipendiumideks ja endiste sportlaste pensionideks, räägib Taimla. «Praegu alahinnatakse sporti igas mõttes,» väidab ta.

Eesmärk on stipendiumides näha ka paketti kogu sportlast ümbritseva abibrigaadi jaoks, tõdeb Mati Mark. See tähendab kuni 160 000 krooni suurust toetust aastas sportlasele ja teda abistavale hooldemeeskonnale.

«Mitte mingil juhul pole see raha selleks, et mõni mees võtab korraga poole aasta summa välja ja ostab korteri,» lisab Henn Vallimäe. «Selliseid juhuseid on olnud.»

Stipendium ei ole sportlasele mingi raha teenimise vahend, märgib Vallimäe. «Aga teisalt, kui ta midagi saavutab, peab see saama kompenseeritud,» arutleb ta.

Näiteks kuni suvel Tallinnas toimuva kümnevõistluse Euroopa karikavõistluste superliigani finantseerib Eesti meeskonna ettevalmistust kergejõustikuliit poole miljoni krooniga, milleks alaliit peab võtma ka pangalaenu. Kui kümnevõistlejad täidavad aga neile seatud eesmärgi ja jõuavad kolme tugevama riigi hulka, siis on neile ette nähtud sponsorite preemia poolteist miljonit krooni, väidab Henn Vallimäe.

Stipendiumide süsteemi ellurakendamine sõltub nüüd väga palju riigikogu kultuurikomisjoni ja olümpiakomitee tööst, ütleb Vallimäe. «Meie oleme enda poolt eeltöö teinud,» väidab ta.

Hetkel kuum