Maksimarketi tegevdirektori Tiit Reha sõnul polnud tegemist klassikaliste pangakaardipettustega, kus petetakse võltsitud või osaliselt võltsitud kaartidega.
Kirjeldatavate juhtumite jadaga oli seotud Maksimarketi kassiir, kes arendas välja terve petusüsteemi. «Tüdruk kasutas ära juhused, kui arvutisüsteemis midagi valesti oli või kokku jooksis,» rääkis Reha. «Ilmselt aitasid teda nõu ja jõuga ka sõbrad.»
Reha välistab võimaluse, et veel keegi Maksimarketi töötajatest võiks nende juhtumitega seotud olla. «Ka pole teada, kui palju oli tüdrukul abilisi, kuid on võimalik, et nad on seotud samalaadse juhtumiga ühes bensiinijaamas,» ütles ta.
Süsteemi kohaselt võeti raha VISA kaardiga kunagi Maksimarketis ostmas käinud Soomes elavate isikute kontolt. «Kassiir märkas, et soomlased ei kontrollinud oma arvet kuigi korralikult ja otsustas selle oma kasuks pöörata,» rääkis Reha.
Tema sõnul sai kassiir pangakaardi numbri ja konto rahalist seisu näitava autoriseerimise koodi teada kassatshekilt, millest kaardiga makstes üks eksemplar jääb kassasse.
Maksimarketis ostu eest tasudes esitasid sõbrad tüdrukule suvalise pangakaardi, kuhu olid kleebitud mingi eelnevalt ostu sooritanud pangakaardi andmed. Tüdruk, kes toksis numbrid terminaali käsitsi sisse, kasutas seega neid andmeid ja võõrast arvet sõprade ostude eest maksmisel.
Reha sõnutsi osteti alguses väikeste, paarisajakrooniste summade eest, hiljem kuni nelja tuhande krooni eest korraga.
Pärast juhtunu ilmsiks tulemist on Maksimarketis lubatud pangakaardinumbrite käsitsi sisselöömist ainult juhataja juuresolekul.
Pahandust tekitanud tundmatuks jääda sooviv Maksimarketi kassiir ütles Äripäevale, et teda ajas petturluse teele väike palk. «Nii nigela palga puhul pole mingi ime, et töötajad püüavad oma elujärje parandamiseks ebaausaid võtteid kasutada,» põhjendab ta tegu.
Keskkriminaalpolitsei abidirektor Veljo Aleksandrov on varem öelnud, et pangakaardipettused on kaubamajades väga levinud.
Alates 1994. aasta lõpust on majanduspolitseil teada umbes tuhat sarnast petmisejuhtumit.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele