24. oktoober 1996 kell 22:00

Savisaar tõuseb taas sadulasse

Küsimustele vastab keskerakonna esimees Edgar Savisaar

Häälte vahekorda silmas pidades on see võimatu.

Head suhted venelastega on kõigil eesti parteidel. Ühed ainult varjavad seda hoolikalt, samas kui teised ei pea seda vajalikuks. Venelastega võivad kõik eesti parteid kokku leppida, sealhulgas ka reformierakond ja koonderakond.

Mis puutub Tallinna koalitsiooni, siis arvan, et kõige tõenäolisem variant on, et linnavalitsuse moodustavad valimisliit Tallinn ja reformierakond. Esiteks, kuna koonderakond esitas reformierakonnale ultimaatumi -- kas teeme Tallinnas koalitsiooni või te ei jätka enam valitsuses. Reformierakond näitas esimest korda, et ta ei taha valitsusest lahkuda. Arvan, et reformierakond annab järele ja teeb koonderakonnaga linnavalitsuse.

Teiseks, mõlemad on huvitatud sellest, et hoida keskerakond võimust eemal. Kardetakse, et keskerakond ei lähe mõningate ilmnenud või veel ilmnevate skandaalide kinnimätsimisele. Kardetakse ka seda, et keskerakond ei tee eelistusi ühele või teisele ärimeeste grupile, kes on hinnas reformi- või koonderakonnas.

Me oleme pidanud konsultatsioone nii valimisliiduga Tallinn, reformierakonna kui vene erakondadega. Eile kirjutasime ühes linnas alla koalitsioonilepingu reformierakonnaga. Ma ei saa öelda, millises linnas, sest neid asju hoitakse kuni volikogude esimeste istungiteni salajas.

Hoolimata sellest, mida ajalehtedes räägitakse, on koostööks valmis kõik Eesti erakonnad.

Viimase aasta jooksul oleme kuulnud nii palju jutte reformierakonna opositsiooniminekust, et keegi ei võta seda enam tõsiselt.

Siim Kallas eksib, kui ta arvab, et läbirääkimised kujunevad pikaks. Selle välistab juba asjaolu, et nädala pärast on Tallinna volikogu esimene istung. Tegelikult pannakse asjad paika kolme-nelja päeva jooksul.

Teiseks, poliitilistes kuluaarides peetakse kohalikke valimisi reformierakonna languse alguseks. Sellele viitavad kolm tegurit: valimised ei läinud erakonnale kaugeltki hästi; poliitilistes kuluaarides on avalik saladus, et reformierakonna tagant on hakanud raha ära langema; praegu toimub omamoodi reformierakonna psühholoogiline murdumine.

Olari Taal ja Hoiupank teevad üha suuremaid panuseid Vähile. Teada on ka probleemid Hansapanga ja reformierakonna juhtide vahel. Paljuski on rahamaailma toetuse äralangemine tingitud ka erakonna lühinägelikust, ütleksin isegi rumalast Vene poliitikast.

Ettevõtjad, kes on traditsiooniliselt toetanud reformierakonda, kannavad selle poliitika tõttu kahju. Näiteks N-Terminaal ja Pakterminal.

Kogu viimase aasta on koonderakond olnud reformierakonna pantvang. Reformierakond on kogu aeg ähvardanud, et me läheme kohe valitsusest minema, meid ei seo teiega miski, te ajate rumalat poliitikat. Koonderakond on võtnud neid tõsiselt, hoides neid nagu pilpa peal. Nüüd öeldi reformierakonnale esimest korda, et minge siis minema. Reformierakond näitas välja oma nõrga koha, et ta tegelikult ei tahagi valitsusest ära minna.

Ma olen täiesti veendunud, et nad lepivad omavahel. Reformierakond tahab püsida valitsuses ja edaspidi on koonderakonnal juba käed vabamad.

Seda väljendit, et Kallas tuleb Vähi jalgu suudlema, olen ka mina Toompeal viimastel päevadel kuulnud. Arvan, et asi pole mitte ainult rahamaailma surves, vaid ka selles, et reformierakond organisatsioonina on praegu veel suhteliselt nõrk. Arvan, et opositsioonis ei peaks nad kuigi kaua vastu, seetõttu on partei juhid huvitatud iga hinna eest võimul püsimisest.

Kui järgmised valimised toimuvad 1999. aastal, ei saa Kallas minu arvates ka siis peaministriks. Ennustan, et kui reformierakond läheb langusteed, siis 1999. aastal ei ole ta enam häälte arvult juhtiv partei.

Kui vaadata reformierakonna aspektist, siis erakorralisteks valimisteks on viimane aeg 1997. aasta kevad. Kohalikud valimised olid esimene märk nende toetajaskonna vähenemisest. 1997. aasta sügiseks on toetus ilmselt langenud sedavõrd, et nad ei näe ise mingit kasu erakorralistest valimistest.

Olen päri, et Kallas on oma peamised shansid maha mänginud nii presidendivalimistel kui peaministriks pürgides. Tegelikult on ju avalikult teada, et Kallas ei ole mingi otsustaja. Ta on arutleja ja analüütik. Võimalik, et mõned inimesed tema ringkonnas arvavad, et kui Kallas oleks peaminister, saaks nemad tema eest otsustada.

Muidugi me tahame otsuseid mõjutada, sest meil on oma valijad ja neil on oma huvid. Püüame valijate huve ja õigusi esindada ja kaitsta selles mõttes, et oleme valmis osalema valitsustes nii riigi kui linnade tasandil. Küsimus on osalemise hinnas.

Me ei ole nõus osalema valitsemises iga hinna eest, mis on praegu Eesti poliitikas kahjuks sümptomaatiline. Oleme selleks valmis siis, kui meil õnnestub kokku leppida, et valitsuses saab täita neid programmilisi eesmärke, mida oleme enesele seadnud.

Me ei kiirusta. Oleme olnud kaks korda valitsuses, kaks korda opositsioonis. Kui läheme järgmine kord valitsusse, siis kindlate partneritega ja tugeva meeskonnana.

Ma olen peaminister pikka aega olnud, nii et ma väga ei kibele sellele kohale. Kahtlemata olen huvitatud, et keskerakond saavutaks niisuguse positsiooni, et ta oleks valitsuses juhtiv jõud.

Umbes kümme aastat tagasi ütlesin ühes intervjuus, et mul ei olegi isiklikku elu. Tookord niimoodi oligi.

Nüüd ma enam nii ei ütleks. Tahaks vähemalt oma nelja lapse käekäigu eest hoolitseda. Arvan, et nad oma isa varjust ikka lahti ei saa. Kas ma olen õnnelik? Jah, muidugi olen õnnelik ja usun, et see õnn püsib.

Hetkel kuum