Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Savisaar tõuseb taas sadulasse

    Küsimustele vastab keskerakonna esimees Edgar Savisaar

    Häälte vahekorda silmas pidades on see võimatu.
    Head suhted venelastega on kõigil eesti parteidel. Ühed ainult varjavad seda hoolikalt, samas kui teised ei pea seda vajalikuks. Venelastega võivad kõik eesti parteid kokku leppida, sealhulgas ka reformierakond ja koonderakond.
    Mis puutub Tallinna koalitsiooni, siis arvan, et kõige tõenäolisem variant on, et linnavalitsuse moodustavad valimisliit Tallinn ja reformierakond. Esiteks, kuna koonderakond esitas reformierakonnale ultimaatumi -- kas teeme Tallinnas koalitsiooni või te ei jätka enam valitsuses. Reformierakond näitas esimest korda, et ta ei taha valitsusest lahkuda. Arvan, et reformierakond annab järele ja teeb koonderakonnaga linnavalitsuse.
    Teiseks, mõlemad on huvitatud sellest, et hoida keskerakond võimust eemal. Kardetakse, et keskerakond ei lähe mõningate ilmnenud või veel ilmnevate skandaalide kinnimätsimisele. Kardetakse ka seda, et keskerakond ei tee eelistusi ühele või teisele ärimeeste grupile, kes on hinnas reformi- või koonderakonnas.
    Me oleme pidanud konsultatsioone nii valimisliiduga Tallinn, reformierakonna kui vene erakondadega. Eile kirjutasime ühes linnas alla koalitsioonilepingu reformierakonnaga. Ma ei saa öelda, millises linnas, sest neid asju hoitakse kuni volikogude esimeste istungiteni salajas.
    Hoolimata sellest, mida ajalehtedes räägitakse, on koostööks valmis kõik Eesti erakonnad.
    Viimase aasta jooksul oleme kuulnud nii palju jutte reformierakonna opositsiooniminekust, et keegi ei võta seda enam tõsiselt.
    Siim Kallas eksib, kui ta arvab, et läbirääkimised kujunevad pikaks. Selle välistab juba asjaolu, et nädala pärast on Tallinna volikogu esimene istung. Tegelikult pannakse asjad paika kolme-nelja päeva jooksul.
    Teiseks, poliitilistes kuluaarides peetakse kohalikke valimisi reformierakonna languse alguseks. Sellele viitavad kolm tegurit: valimised ei läinud erakonnale kaugeltki hästi; poliitilistes kuluaarides on avalik saladus, et reformierakonna tagant on hakanud raha ära langema; praegu toimub omamoodi reformierakonna psühholoogiline murdumine.
    Olari Taal ja Hoiupank teevad üha suuremaid panuseid Vähile. Teada on ka probleemid Hansapanga ja reformierakonna juhtide vahel. Paljuski on rahamaailma toetuse äralangemine tingitud ka erakonna lühinägelikust, ütleksin isegi rumalast Vene poliitikast.
    Ettevõtjad, kes on traditsiooniliselt toetanud reformierakonda, kannavad selle poliitika tõttu kahju. Näiteks N-Terminaal ja Pakterminal.
    Kogu viimase aasta on koonderakond olnud reformierakonna pantvang. Reformierakond on kogu aeg ähvardanud, et me läheme kohe valitsusest minema, meid ei seo teiega miski, te ajate rumalat poliitikat. Koonderakond on võtnud neid tõsiselt, hoides neid nagu pilpa peal. Nüüd öeldi reformierakonnale esimest korda, et minge siis minema. Reformierakond näitas välja oma nõrga koha, et ta tegelikult ei tahagi valitsusest ära minna.
    Ma olen täiesti veendunud, et nad lepivad omavahel. Reformierakond tahab püsida valitsuses ja edaspidi on koonderakonnal juba käed vabamad.
    Seda väljendit, et Kallas tuleb Vähi jalgu suudlema, olen ka mina Toompeal viimastel päevadel kuulnud. Arvan, et asi pole mitte ainult rahamaailma surves, vaid ka selles, et reformierakond organisatsioonina on praegu veel suhteliselt nõrk. Arvan, et opositsioonis ei peaks nad kuigi kaua vastu, seetõttu on partei juhid huvitatud iga hinna eest võimul püsimisest.
    Kui järgmised valimised toimuvad 1999. aastal, ei saa Kallas minu arvates ka siis peaministriks. Ennustan, et kui reformierakond läheb langusteed, siis 1999. aastal ei ole ta enam häälte arvult juhtiv partei.
    Kui vaadata reformierakonna aspektist, siis erakorralisteks valimisteks on viimane aeg 1997. aasta kevad. Kohalikud valimised olid esimene märk nende toetajaskonna vähenemisest. 1997. aasta sügiseks on toetus ilmselt langenud sedavõrd, et nad ei näe ise mingit kasu erakorralistest valimistest.
    Olen päri, et Kallas on oma peamised shansid maha mänginud nii presidendivalimistel kui peaministriks pürgides. Tegelikult on ju avalikult teada, et Kallas ei ole mingi otsustaja. Ta on arutleja ja analüütik. Võimalik, et mõned inimesed tema ringkonnas arvavad, et kui Kallas oleks peaminister, saaks nemad tema eest otsustada.
    Muidugi me tahame otsuseid mõjutada, sest meil on oma valijad ja neil on oma huvid. Püüame valijate huve ja õigusi esindada ja kaitsta selles mõttes, et oleme valmis osalema valitsustes nii riigi kui linnade tasandil. Küsimus on osalemise hinnas.
    Me ei ole nõus osalema valitsemises iga hinna eest, mis on praegu Eesti poliitikas kahjuks sümptomaatiline. Oleme selleks valmis siis, kui meil õnnestub kokku leppida, et valitsuses saab täita neid programmilisi eesmärke, mida oleme enesele seadnud.
    Me ei kiirusta. Oleme olnud kaks korda valitsuses, kaks korda opositsioonis. Kui läheme järgmine kord valitsusse, siis kindlate partneritega ja tugeva meeskonnana.
    Ma olen peaminister pikka aega olnud, nii et ma väga ei kibele sellele kohale. Kahtlemata olen huvitatud, et keskerakond saavutaks niisuguse positsiooni, et ta oleks valitsuses juhtiv jõud.
    Umbes kümme aastat tagasi ütlesin ühes intervjuus, et mul ei olegi isiklikku elu. Tookord niimoodi oligi.
    Nüüd ma enam nii ei ütleks. Tahaks vähemalt oma nelja lapse käekäigu eest hoolitseda. Arvan, et nad oma isa varjust ikka lahti ei saa. Kas ma olen õnnelik? Jah, muidugi olen õnnelik ja usun, et see õnn püsib.
  • Hetkel kuum
Kaitse-eelarvet saaks ja tuleks samuti kärpida
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tehisintellekti edu vedas ka Nasdaq indeksi rekordtasemele
Tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks saavutas teisipäeval rekordtaseme, ületades esimest korda 17 000 piiri. Selleni viis tehisintellekti edust kantud Nvidia, mis jõudis samuti rekordilise hinnani ehk 1140 dollarini aktsia kohta, vahendas Yahoo Finance.
Tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks saavutas teisipäeval rekordtaseme, ületades esimest korda 17 000 piiri. Selleni viis tehisintellekti edust kantud Nvidia, mis jõudis samuti rekordilise hinnani ehk 1140 dollarini aktsia kohta, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Soome relvafirma lükkab laienenud tehase täistuuril käima
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
FT: Varuosad reisipagasis: kuidas smugeldamine Vene reisilennukeid õhus hoiab
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.