Autovedajad ei täida seadusi

Härmaste, kes on ka autovedudega tegeleva ASi Alu Veok juhatuse esimees, rääkis, et praegu ajavad paljud Eesti rahvusvahelisi vedusid teostavad firmad sõiduki tehnilist ülevaatust kinnitava kupongi korda vaid mõnele üksikule autole.

Ta lisas, et tegelikult pole autotranspordifirmadel tehnoülevaatuse läbimiseks mingit sundust, kuna paljudes Eesti piiripunktides ei kontrollita tehnilise ülevaatuse läbimist tõendava dokumendi olemasolu. Härmaste tõi ühe halva näitena välja Tallinna sadama piiripunkti.

Härmaste selgitas, et Eesti seadustik nõuab igalt rahvusvahelisi vedusid tegevalt masinalt rahvusvahelise veo litsentsi kõrval ka kupongi, mis tõestab, et auto on läbinud tehnoülevaatuse, samuti rahvusvahelist ülevaatust tõestavat kupongi.

Härmaste sõnul luuakse sõidukite tehnoülevaatust kinnitava dokumendi mittekontrollimisel olukord, kus ülevaatuse läbinud autofirma saab väiksemat kasumit kui firma, kelle sõidukid pole ülevaatusel käinud. Näiteks Alu Veokil on ühe Kesk-Rootsi sõidu kulu 17 000 krooni, samal ajal kui paljud firmad teevad sama pika reisi 11 000 krooni eest, lausus Härmaste.

Tema sõnul on Eesti autovedajad pandud ka välisvedajatega võrreldes kehvemasse olukorda, kuna välisfirmade sõidukitel ei kontrollita ülegabariidiliste vedude puhul veoloa olemasolu.

Härmaste ütles, et maanteeameti andmetel on Eestis ülegabariidiliste vedude lubadest välisvedajale välja antud vaid üks luba, ülejäänud on väljastatud kohalikele transpordifirmadele.

Poolhaagis võib olla maksimaalselt 13,62 m pikk, koos vedukiga 16,5 meetrit. Täishaagisega sõiduki maksimaalpikkus on seadusega lubatud 18,35 meetrit. Vedude puhul, mis ületavad norme, tuleb taotleda eriluba.

Maanteeameti allosakonnast öeldi, et kahjuks ei kontrolli liikluspolitsei välisvedajatel rahvusvaheliste veolubade olemasolu. Samas on selge, et politsei ei saa selliseid autosid Tallinnas kinni pidama hakata, sest see tekitab lisaummikuid, öeldi maanteeametist.

Välisvedajate veolube annab välja maanteeamet, kelle poole pole välisvedajad ameti töötajate kinnitusel eriti tihti pöördunud.

Sageli püüavad välisvedajad petta maanteeametit sellega, et deklareerivad, nagu veaks nad Tallinnas mittetükeldatavat kaupa. Tegelikkuses on asi vastupidine.

Eesti ja Soome vahel on kehtestatud teelubade süsteem, mille täitmist Eesti tolliametnikud ei kontrolli, väitis Aivo Härmaste. Tema sõnul võib normaalpikkusega Soome veok küll Eestis sõita, kuid tal peab sellisel juhul olema ka teeluba, mille eest tal tuleb maksta.

Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni liikmetele maksab ühekordne Soome teeluba Härmaste sõnul 250 krooni.