• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Autovedajad ei täida seadusi

    Härmaste, kes on ka autovedudega tegeleva ASi Alu Veok juhatuse esimees, rääkis, et praegu ajavad paljud Eesti rahvusvahelisi vedusid teostavad firmad sõiduki tehnilist ülevaatust kinnitava kupongi korda vaid mõnele üksikule autole.
    Ta lisas, et tegelikult pole autotranspordifirmadel tehnoülevaatuse läbimiseks mingit sundust, kuna paljudes Eesti piiripunktides ei kontrollita tehnilise ülevaatuse läbimist tõendava dokumendi olemasolu. Härmaste tõi ühe halva näitena välja Tallinna sadama piiripunkti.
    Härmaste selgitas, et Eesti seadustik nõuab igalt rahvusvahelisi vedusid tegevalt masinalt rahvusvahelise veo litsentsi kõrval ka kupongi, mis tõestab, et auto on läbinud tehnoülevaatuse, samuti rahvusvahelist ülevaatust tõestavat kupongi.
    Härmaste sõnul luuakse sõidukite tehnoülevaatust kinnitava dokumendi mittekontrollimisel olukord, kus ülevaatuse läbinud autofirma saab väiksemat kasumit kui firma, kelle sõidukid pole ülevaatusel käinud. Näiteks Alu Veokil on ühe Kesk-Rootsi sõidu kulu 17 000 krooni, samal ajal kui paljud firmad teevad sama pika reisi 11 000 krooni eest, lausus Härmaste.
    Tema sõnul on Eesti autovedajad pandud ka välisvedajatega võrreldes kehvemasse olukorda, kuna välisfirmade sõidukitel ei kontrollita ülegabariidiliste vedude puhul veoloa olemasolu.
    Härmaste ütles, et maanteeameti andmetel on Eestis ülegabariidiliste vedude lubadest välisvedajale välja antud vaid üks luba, ülejäänud on väljastatud kohalikele transpordifirmadele.
    Poolhaagis võib olla maksimaalselt 13,62 m pikk, koos vedukiga 16,5 meetrit. Täishaagisega sõiduki maksimaalpikkus on seadusega lubatud 18,35 meetrit. Vedude puhul, mis ületavad norme, tuleb taotleda eriluba.
    Maanteeameti allosakonnast öeldi, et kahjuks ei kontrolli liikluspolitsei välisvedajatel rahvusvaheliste veolubade olemasolu. Samas on selge, et politsei ei saa selliseid autosid Tallinnas kinni pidama hakata, sest see tekitab lisaummikuid, öeldi maanteeametist.
    Välisvedajate veolube annab välja maanteeamet, kelle poole pole välisvedajad ameti töötajate kinnitusel eriti tihti pöördunud.
    Sageli püüavad välisvedajad petta maanteeametit sellega, et deklareerivad, nagu veaks nad Tallinnas mittetükeldatavat kaupa. Tegelikkuses on asi vastupidine.
    Eesti ja Soome vahel on kehtestatud teelubade süsteem, mille täitmist Eesti tolliametnikud ei kontrolli, väitis Aivo Härmaste. Tema sõnul võib normaalpikkusega Soome veok küll Eestis sõita, kuid tal peab sellisel juhul olema ka teeluba, mille eest tal tuleb maksta.
    Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni liikmetele maksab ühekordne Soome teeluba Härmaste sõnul 250 krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.