Kui Hüvitusfondi eelmise emissiooni obligatsioonide miinimumhind oli 425 krooni ja keskmiseks kaalutud hinnaks kujunes 454 krooni, siis nüüdse emissiooni puhul on eksperdid avaldanud kahtlust, et kasutusel oleva jaotusmehhanismi korral võib obligatsioone isegi miinimumhinna ehk 440 krooniga omandada.

«Kui suurinvestorid lepivad pakkumishinnas kokku, võib muidugi hinda alla lüüa,» leidis Maapanga kapitaliturgude osakonna juhataja Leino Schnur. «Kui enamik investoreid teeb hinnata pakkumuse, võib selline variant osutuda tõelisuseks,» lisas ta.

Hüvitusfondi tegevdirektor Arle Mölder kinnitas, et kõik investorid, kes teevad hinnata pakkumuse, saavad obligatsioone.

«Jagamissüsteem käib selliselt, et kõigepealt võetakse kõige kõrgema hinnaga tehtud pakkumus ja jagatakse hinnata pakkumused ära selle hinnaga,» selgitas Mölder. «Siis vaadatakse, kas jääb veel obligatsioone üle või ei. Nii võetakse järjest allapoole, leides see hinnatase, mille juures jagunevad kõik obligatsioonid ära sellise hinnaga EVP-investorite vahel.»

«Seniajani oli väikeinvestorite jaoks põhiprobleem see, millist hinda pakkuda, et obligatsioonide omanikuks saada,» lausus Schnur. Praegune mehhanism, kus võib teha nii hinnaga kui hinnata pakkumusi, peaks väikeinvestoritele sobiv olema, leidis ta.

Esimest korda oma tegevusaja jooksul avalikustas Hüvitusfond oma kasumiprognoosi. Arle Mölderi sõnul peaks Hüvitusfondi puhaskasum sellel aastal jõudma 58 miljoni kroonini.

«Kasumit on mõttetu eelmiste aastatega võrrelda, sest riigi poolt sissemakstava põhikapitali suurus muutub väga kiiresti,» lisas Mölder. «Kui selle aasta alguses oli meie põhikapital 550 miljonit krooni, siis täna on see juba 740 miljonit krooni.»

«Saame võrrelda vaid meie portfelli tulusust, mis on olnud stabiilne,» lausus Mölder. «Viimased kaks aastat on portfelli tulusus olnud 13,5--14 protsenti aastatootlusena.»