31. oktoober 1996
Jaga lugu:

G. Soros tsingiturul?

Londoni metallibörsil tõusis vase hind eelmisel reedel esimest korda pärast seitset nädalat üle maagilise 2000 USD/t taseme, aga mitte kauaks. Teisipäeval maksis vasetonn juba 1984 dollarit. Tsingi kolme kuu futuurhind tõusis börsivälisel kauplemisel 1060 dollarini tonnist, mis on kõrgeim alates maist. Aasia turgudel kerkis see 1068 dollarini. Tsingi hinna tõusu põhjustasid kuulujutud, et Hispaania tsingitootja Asturiana de Zinc on likvideerinud oma positsioonid ning George Soros on ostnud kas tsinki või tsingitööstusega seotud aktsiaid. Kõmule reageerisid esimesena Jaapani investorid, kes on optimistid tsingi lähituleviku suhtes. Olulisemat tõusu siiski ei oodata, sest Kagu-Aasias on tohutul hulgal investoreid, aga metalli pakkumine on mõõdukas. Arvatavasti ei suurenda ka Hiina oma eksporti. Singapuri diilerid seevastu ei võta kuulujutte Sorosi kohta tõsiselt, sest tsingihinna oluliseks tõusuks puudub objektiivne alus.

Terve rida EÜ riike, kes lähevad esimestena üle ühtsele rahale, võivad välisvõla vähendamiseks müüa osa oma kullavarudest. Esimesena võib osa oma kullareservidest maha müüa Prantsusmaa, kus kuld moodustab suurema osa välisvaluutareservidest. Itaalia, Holland, Saksamaa ja Portugal võivad samuti minna seda teed. Pretsedendi on loonud Belgia, kes müüs sel aastal 5,2 miljonit untsi kulda oma välisvõla vähendamiseks. Belgia kuld ei mõjutanud oluliselt turgu, aga kui seda teevad suuremate Euroopa riikide keskpangad, siis mõju on kindlasti märkimisväärsem.

Saksa teraviljaekspordiorganisatsioon lasi eile vabamüüki 27 500 tonni nisu allahindlusega 14,49--24,90 eküüd tonnist. Samuti taotleb organisatsioon 30 250 tonni odra ja 21 000 tonni rukki vabamüüki allahindlusega vastavalt 32,43--41,45 ja 31,07 ja 34,85 XEU/ t.

Jaga lugu:
Hetkel kuum