Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas on otstarbekas firmale midagi liisingu abil osta?

    Me oleme ainult paar sõiduautot liisinud, seadmetega oleme ise hakkama saanud. Oleme kaalunud seadmete liisimise võimalust, kuid see jääb tulevasse aastasse. Mahud on küllaltki suured: umbes 10 miljonit krooni, projekt on alles küpsemisstaadiumis. Läheme liisima siis, kui meie partner, kes seadme valmis teeb, ja tema pank aktsepteerivad eesti pankasid.
    Paar aastat tagasi, kui me tahtsime seadmeid liisida, osutus see protsess küllaltki keeruliseks. Algul taandus asi umbes selle taha, et on vaja valitsuse garantiid või midagi sellist. Igatahes oli segane värk ja me otsustasime, et pigistame raha endalt välja.
    Olemasolevate parameetrite alusel on meil võimalus pangalaenu võib-olla natuke paremini saada. Kui laenu ja liisingut võrrelda, siis puhtemotsionaalselt arvan, et katsetaks liisinguga -- juhul kui vahe on protsent või paar. Kui on suuremad erinevused, siis oleks valik teistpidi.
    Liising on minu arvates selline variant, kui teised finantseerimisvõimalused ei tule enam kõne alla. Liisingleping on suhteliselt jäik. Teiseks on see kallis: intress on tunduvalt üle tänaste pangalaenude. Pangalaenu puhul on intress sõltuvuses teatud tendentsidest turul. Valuutalaenude intress on praegu alanev, kroonilaenu ümber on viimasel ajal kerged spekulatsioonid.
    Kui on võimalik finantseerida teistmoodi -- kas omavahenditest, pangalaenuga, võlakirjade emissiooniga või kuidas iganes -- on need variandid minu arvates kõik ökonoomsemad ja odavamad. Liising on ilmselt variant sellistele firmadele, kelle omakapitali ja tagatise andmise võimalused ei ole laenu jaoks piisavad. Siis võimaldab liising oma projekte ikkagi ellu viia.
    Oleme liisinud kaks autot -- tol hetkel pidasime seda otstarbekaks.
    Laenu ja liisingu intresside erinevus pole eriti millegagi põhjendatud. Kui intressid alanevad, on liisinguturul kasvuruumi.
    Meie oleme liisinguga väga palju ostnud: neli autot, tööpingi, mööblit ja kogu arvutisüsteemi. Nüüd oleme ostmas veel ühte pinki. Kuna meil ei ole tagatiseks mingit kinnisvara -- me oleme üüripinnal -- siis on see ainus võimalus n-ö laenu tagada.
    Liisimisvõimalus võiks muidugi soodsam olla, aga liisija seisukohalt läheb asi paremuse poole. Kes peab maksma, sellele tundub ju alati kõik kallis ja müüjale tundub, et ta saab vähe. Kahe aasta jooksul, mis me oleme asjaga tegelenud, on liisingu intressid siiski tüki maad alla läinud.
    Liisingufirmad peavad autot muidugi kõige likviidsemaks. Auto on neile ilmselt kõige selgem mõiste. Kui on tegemist mingi tehnoloogilise seadmega, siis nad pabistavad veidi rohkem -- et kui tekib mingi tõrge, kuidas siis sellest lahti saada.
    Vahe on ka sissemaksus: kui auto saab 20 protsendiga, siis spetsiaalseadmed umbes 25ga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Maksueksperdid: nii surevad Eestis teenusplatvormid ja tekib suurim „tööandja“
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Tagasihoidliku kauplemispäeva lõpetasid Balti börsid positiivselt
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Läänemets liialdas. Ukraina põgenikke aitasid piiril vabatahtlikud Vene vabatahtlik: saame ukrainlastele segamatult abi pakkuda
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.