• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas on otstarbekas firmale midagi liisingu abil osta?

    Me oleme ainult paar sõiduautot liisinud, seadmetega oleme ise hakkama saanud. Oleme kaalunud seadmete liisimise võimalust, kuid see jääb tulevasse aastasse. Mahud on küllaltki suured: umbes 10 miljonit krooni, projekt on alles küpsemisstaadiumis. Läheme liisima siis, kui meie partner, kes seadme valmis teeb, ja tema pank aktsepteerivad eesti pankasid.
    Paar aastat tagasi, kui me tahtsime seadmeid liisida, osutus see protsess küllaltki keeruliseks. Algul taandus asi umbes selle taha, et on vaja valitsuse garantiid või midagi sellist. Igatahes oli segane värk ja me otsustasime, et pigistame raha endalt välja.
    Olemasolevate parameetrite alusel on meil võimalus pangalaenu võib-olla natuke paremini saada. Kui laenu ja liisingut võrrelda, siis puhtemotsionaalselt arvan, et katsetaks liisinguga -- juhul kui vahe on protsent või paar. Kui on suuremad erinevused, siis oleks valik teistpidi.
    Liising on minu arvates selline variant, kui teised finantseerimisvõimalused ei tule enam kõne alla. Liisingleping on suhteliselt jäik. Teiseks on see kallis: intress on tunduvalt üle tänaste pangalaenude. Pangalaenu puhul on intress sõltuvuses teatud tendentsidest turul. Valuutalaenude intress on praegu alanev, kroonilaenu ümber on viimasel ajal kerged spekulatsioonid.
    Kui on võimalik finantseerida teistmoodi -- kas omavahenditest, pangalaenuga, võlakirjade emissiooniga või kuidas iganes -- on need variandid minu arvates kõik ökonoomsemad ja odavamad. Liising on ilmselt variant sellistele firmadele, kelle omakapitali ja tagatise andmise võimalused ei ole laenu jaoks piisavad. Siis võimaldab liising oma projekte ikkagi ellu viia.
    Oleme liisinud kaks autot -- tol hetkel pidasime seda otstarbekaks.
    Laenu ja liisingu intresside erinevus pole eriti millegagi põhjendatud. Kui intressid alanevad, on liisinguturul kasvuruumi.
    Meie oleme liisinguga väga palju ostnud: neli autot, tööpingi, mööblit ja kogu arvutisüsteemi. Nüüd oleme ostmas veel ühte pinki. Kuna meil ei ole tagatiseks mingit kinnisvara -- me oleme üüripinnal -- siis on see ainus võimalus n-ö laenu tagada.
    Liisimisvõimalus võiks muidugi soodsam olla, aga liisija seisukohalt läheb asi paremuse poole. Kes peab maksma, sellele tundub ju alati kõik kallis ja müüjale tundub, et ta saab vähe. Kahe aasta jooksul, mis me oleme asjaga tegelenud, on liisingu intressid siiski tüki maad alla läinud.
    Liisingufirmad peavad autot muidugi kõige likviidsemaks. Auto on neile ilmselt kõige selgem mõiste. Kui on tegemist mingi tehnoloogilise seadmega, siis nad pabistavad veidi rohkem -- et kui tekib mingi tõrge, kuidas siis sellest lahti saada.
    Vahe on ka sissemaksus: kui auto saab 20 protsendiga, siis spetsiaalseadmed umbes 25ga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: retoorika, mis seob kõrge aktsiisi kliimaga, püsib kanajalgadel
Kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine teenib kogu ühiskonna huve, kirjutab Eesti Õliühingu juht Mart Raamat.
Kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine teenib kogu ühiskonna huve, kirjutab Eesti Õliühingu juht Mart Raamat.
Investorite riskijanu on taastumas Nafta tõusis 3 aasta tippu
Aasia aktsiaturud liikusid täna ülespoole, millele aitas kaasa investorite riskijanu kasv. Samas võib nafta hinna tõus kolme aasta tippu taaselustada inflatsioonihirmud ning mõjutada ka keskpankade rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud liikusid täna ülespoole, millele aitas kaasa investorite riskijanu kasv. Samas võib nafta hinna tõus kolme aasta tippu taaselustada inflatsioonihirmud ning mõjutada ka keskpankade rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Raadiohommik täis tipptegijate plaane 2022. aastaks
Äripäeva Raadio uue nädala hommikuprogramm ja ka saatepäev toob kuulajateni siinsete silmapaistvate ettevõtjate ja juhtide plaanid järgmiseks aastaks.
Äripäeva Raadio uue nädala hommikuprogramm ja ka saatepäev toob kuulajateni siinsete silmapaistvate ettevõtjate ja juhtide plaanid järgmiseks aastaks.
Soome ekspeaminister saab prisket tasu Venemaa riiklikult pangalt
Venemaa riigi enamusomanduses olev Sberbank suurendas nõukogu liikmete tasusid pea kolmandiku võrra, mida tunneb oma taskus peagi ka Soome kunagine peaminister Esko Aho, kirjutab Talouselämä.
Venemaa riigi enamusomanduses olev Sberbank suurendas nõukogu liikmete tasusid pea kolmandiku võrra, mida tunneb oma taskus peagi ka Soome kunagine peaminister Esko Aho, kirjutab Talouselämä.