Tänane kohtumine ei lahenda kahe riigi piiritüli

Mitmed Eesti juhtpoliitikud on viimastel kuudel süstinud ettevõtjatele lootust, et veel käesoleval aastal võib saada võimalikuks Eesti-Vene piirilepingu sõlmimine. Täna hakkavad Karjalas Petroskoi linnas kahe riigi piirilepingu sõlmimisega seonduvat arutama Eesti välisminister Siim Kallas ja Vene välisminister Jevgeni Primakov. Eestis loodetakse, et kahe välisministri kohtumine saab murranguks kahe riigi vahelises piirivaidluses.

Äripäev arvab, et piirivaidluse kiire lahendamine on äärmiselt vajalik, kuid samas on vähe usutav, et tänasel kohtumisel jõutakse piirilepingu teksti osas kokkuleppele.

Eesti suursaadik Moskvas Mart Helme on tänast kohtumist kommenteerides olnud aga optimistlikum. Tema kinnitusel on piirilepingu tekst ainult mõne sõna ja tehnilise küsimuse kooskõlastamise taga.

Helme optimismi jagavad ka teised välisministeeriumi töötajad eesotsas Siim Kallasega. Nende jutu järgi on piirileping tehniliselt valmis ja nüüd on vaja ainult mõlema poole poliitilist tahet, et see saaks ka alla kirjutatud. Kolleegid Vene välisministeeriumist seda optimismi aga kahjuks ei jaga.

Eesti poole optimism võib olla tingitud hoopis kohalikest omavalitsuste valimistest. Valimiskampaania käigus süüdistati Siim Kallast suutmatuses normaliseerida suhteid Venemaaga. Ennast süüdistuste eest kaitstes teatas aga välisminister, et piirilepingu sõlmimisele ollakse väga lähedal ja see võib aset leida veel käesoleval aastal.

Piirilepingu kiirest sõlmimi- sest on huvitatud eelkõige Eesti. Eeldatavasti parandab piirilepingu sõlmimine Eesti-Vene majandussuhteid ja miks ka mitte ei võiks piirilepingule järgneda näiteks vabakaubanduslepingu sõlmimine. Vene turu avamine on paljudele Eesti ettevõtetele dopinguks. Kindlasti lähendab piiritüli lahendamine Eestit Euroopa Liidule ja NATO-le ning stabiliseerub ka meie sisepoliitiline olukord. Ajakirjanduses on avaldatud arvamust, et kokkuleppe saavutamiseks on Eesti pool nõus minema kompromissile ja teeb Venemaale ettepaneku, et sõlmitakse tehniline piirileping, milles ei viidata 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingule.

See tähendab, et Venemaa ei pea tunnistama piirilepingus Tartu rahu Eesti õigusriigi õigusliku järjepidevuse alusena. Samas ei ütle Eesti ka Tartu rahust lahti.

Kuna süües kasvab isu ja Venemaa pole piiritüli lahendamise vastu näidanud eriti suurt huvi, siis hakkab Jevgeni Primakov tõenäoliselt täna lisaks Tartu rahust eemaldumisele nõudma Siim Kallaselt ka teisi järeleandmisi.

Toimetus on seisukohal, et tehnilise piirilepingu sõlmimine on positiivne, kuid kui Vene pool hakkab piirilepingu sõlmimist siduma näiteks kodakondsus-, keele- ja välismaalaste seaduste muutmisega, siis ei tohiks Eesti sellisele kompromissile minna.