Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tänane kohtumine ei lahenda kahe riigi piiritüli

    Mitmed Eesti juhtpoliitikud on viimastel kuudel süstinud ettevõtjatele lootust, et veel käesoleval aastal võib saada võimalikuks Eesti-Vene piirilepingu sõlmimine. Täna hakkavad Karjalas Petroskoi linnas kahe riigi piirilepingu sõlmimisega seonduvat arutama Eesti välisminister Siim Kallas ja Vene välisminister Jevgeni Primakov. Eestis loodetakse, et kahe välisministri kohtumine saab murranguks kahe riigi vahelises piirivaidluses.
    Äripäev arvab, et piirivaidluse kiire lahendamine on äärmiselt vajalik, kuid samas on vähe usutav, et tänasel kohtumisel jõutakse piirilepingu teksti osas kokkuleppele.
    Eesti suursaadik Moskvas Mart Helme on tänast kohtumist kommenteerides olnud aga optimistlikum. Tema kinnitusel on piirilepingu tekst ainult mõne sõna ja tehnilise küsimuse kooskõlastamise taga.
    Helme optimismi jagavad ka teised välisministeeriumi töötajad eesotsas Siim Kallasega. Nende jutu järgi on piirileping tehniliselt valmis ja nüüd on vaja ainult mõlema poole poliitilist tahet, et see saaks ka alla kirjutatud. Kolleegid Vene välisministeeriumist seda optimismi aga kahjuks ei jaga.
    Eesti poole optimism võib olla tingitud hoopis kohalikest omavalitsuste valimistest. Valimiskampaania käigus süüdistati Siim Kallast suutmatuses normaliseerida suhteid Venemaaga. Ennast süüdistuste eest kaitstes teatas aga välisminister, et piirilepingu sõlmimisele ollakse väga lähedal ja see võib aset leida veel käesoleval aastal.
    Piirilepingu kiirest sõlmimi- sest on huvitatud eelkõige Eesti. Eeldatavasti parandab piirilepingu sõlmimine Eesti-Vene majandussuhteid ja miks ka mitte ei võiks piirilepingule järgneda näiteks vabakaubanduslepingu sõlmimine. Vene turu avamine on paljudele Eesti ettevõtetele dopinguks. Kindlasti lähendab piiritüli lahendamine Eestit Euroopa Liidule ja NATO-le ning stabiliseerub ka meie sisepoliitiline olukord. Ajakirjanduses on avaldatud arvamust, et kokkuleppe saavutamiseks on Eesti pool nõus minema kompromissile ja teeb Venemaale ettepaneku, et sõlmitakse tehniline piirileping, milles ei viidata 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingule.
    See tähendab, et Venemaa ei pea tunnistama piirilepingus Tartu rahu Eesti õigusriigi õigusliku järjepidevuse alusena. Samas ei ütle Eesti ka Tartu rahust lahti.
    Kuna süües kasvab isu ja Venemaa pole piiritüli lahendamise vastu näidanud eriti suurt huvi, siis hakkab Jevgeni Primakov tõenäoliselt täna lisaks Tartu rahust eemaldumisele nõudma Siim Kallaselt ka teisi järeleandmisi.
    Toimetus on seisukohal, et tehnilise piirilepingu sõlmimine on positiivne, kuid kui Vene pool hakkab piirilepingu sõlmimist siduma näiteks kodakondsus-, keele- ja välismaalaste seaduste muutmisega, siis ei tohiks Eesti sellisele kompromissile minna.
  • Hetkel kuum
Kaitse-eelarvet saaks ja tuleks samuti kärpida
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti börsidel oli märkimisväärse käibega päev
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Laaneti korteriskandaal on paisunud kriminaaluurimiseks
Kasupoja käest korteri üürinud ja riigi käest selle eest toetust küsinud endise justiitsministri Kalle Laaneti tegevust uuritakse nüüd juba kelmuse paragrahvi all.
Kasupoja käest korteri üürinud ja riigi käest selle eest toetust küsinud endise justiitsministri Kalle Laaneti tegevust uuritakse nüüd juba kelmuse paragrahvi all.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.