• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vee hind võib peagi kolmekordistuda

    «Eesti veemajanduse infrastruktuur on amortiseerunud kuni 70 protsendi ulatuses,» lausus keskkonnaministeeriumi riiklike investeeringute programmi projektide koordinaator Marko Tuurmann. «Sellest tulenevalt on meie veemajanduse ettevõtted küllaltki halvas majanduslikus seisus ja nad ei suuda areneda nii nagu teised.»
    Eesti elanikkonnast on ligi 77 protsenti ühendatud kanalisatsioonisüsteemi. Eesti kanalisatsioonivõrgu pikkus on 3281 km, millest ligi 60% on amortiseerunud ja sagedased on reoveelekked asulates, kinnitas Tuurmann.
    Vastavalt ratifitseeritud rahvusvahelistele kokkulepetele tuleb Eestis hiljemalt 1998. aastaks oluliselt tõsta reovee puhastusastet. Täna vastab rahvusvahelistele nõuetele ainult viiendik Eesti linnade ja asulate reovee puhastussüsteemidest, lausus Tuurmann.
    Arvestades hetkeolukorda, on Eesti informeerinud naaberriike, et ta ei suuda kõikides punktides rahvusvahelisi leppeid täita.
    Liitumisel Euroopa Liiduga tuleb arvestada ka joogiveega seonduvaid küsimusi. Eelkõige tuleb piirata kvaliteetse põhjavee tarbimist tööstuses, mis valmistab probleeme eelkõige Tallinnas ja Ida-Eestis, kinnitavad spetsialistid. Parandada tuleb ka joogivee kvaliteeti, mis on probleemiks Lõuna-Eestis, Valgas ja Kesk-Eestis, lisavad nad.
    «Joogivee kvaliteet on Euroopa Liidu kontekstist vaadatuna äärmiselt oluline ja siin peame leidma investeeringuid riigi seest, et neid probleeme lahendada,» rääkis keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Harry Liiv.
    «Meie prioriteet, lähtudes Eesti keskkonna strateegiast, on elanikkonna tervise kaitsmine ja säilitamine,» lisas Marko Tuurmann. «Tulenevalt sellest oleme asunud toetama riiklike investeeringute programmi kaudu ka Eesti joogiveemajandust.»
    Keskkonnakaitsealaste tööde maht on tuleva aasta riiklike investeeringute programmis 400 mln kr. Programmist moodustavad 15% riigieelarvelised investeeringud. «Selle raames on plaanis 12 linna veemajanduse infrastruktuur ümber ehitada,» selgitas Tuurmann. «Ka on plaanis toetada jäätmemajandust ja looduskaitsealasid ja teha mereuuringuid.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.