Vee hind võib peagi kolmekordistuda

«Eesti veemajanduse infrastruktuur on amortiseerunud kuni 70 protsendi ulatuses,» lausus keskkonnaministeeriumi riiklike investeeringute programmi projektide koordinaator Marko Tuurmann. «Sellest tulenevalt on meie veemajanduse ettevõtted küllaltki halvas majanduslikus seisus ja nad ei suuda areneda nii nagu teised.»

Eesti elanikkonnast on ligi 77 protsenti ühendatud kanalisatsioonisüsteemi. Eesti kanalisatsioonivõrgu pikkus on 3281 km, millest ligi 60% on amortiseerunud ja sagedased on reoveelekked asulates, kinnitas Tuurmann.

Vastavalt ratifitseeritud rahvusvahelistele kokkulepetele tuleb Eestis hiljemalt 1998. aastaks oluliselt tõsta reovee puhastusastet. Täna vastab rahvusvahelistele nõuetele ainult viiendik Eesti linnade ja asulate reovee puhastussüsteemidest, lausus Tuurmann.

Arvestades hetkeolukorda, on Eesti informeerinud naaberriike, et ta ei suuda kõikides punktides rahvusvahelisi leppeid täita.

Liitumisel Euroopa Liiduga tuleb arvestada ka joogiveega seonduvaid küsimusi. Eelkõige tuleb piirata kvaliteetse põhjavee tarbimist tööstuses, mis valmistab probleeme eelkõige Tallinnas ja Ida-Eestis, kinnitavad spetsialistid. Parandada tuleb ka joogivee kvaliteeti, mis on probleemiks Lõuna-Eestis, Valgas ja Kesk-Eestis, lisavad nad.

«Joogivee kvaliteet on Euroopa Liidu kontekstist vaadatuna äärmiselt oluline ja siin peame leidma investeeringuid riigi seest, et neid probleeme lahendada,» rääkis keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Harry Liiv.

«Meie prioriteet, lähtudes Eesti keskkonna strateegiast, on elanikkonna tervise kaitsmine ja säilitamine,» lisas Marko Tuurmann. «Tulenevalt sellest oleme asunud toetama riiklike investeeringute programmi kaudu ka Eesti joogiveemajandust.»

Keskkonnakaitsealaste tööde maht on tuleva aasta riiklike investeeringute programmis 400 mln kr. Programmist moodustavad 15% riigieelarvelised investeeringud. «Selle raames on plaanis 12 linna veemajanduse infrastruktuur ümber ehitada,» selgitas Tuurmann. «Ka on plaanis toetada jäätmemajandust ja looduskaitsealasid ja teha mereuuringuid.»