Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettepanek turismiamet alles jätta

    Junti lähtus ettepanekut tehes enese sõnul kahest seisukohast. Esiteks annab turism meie majanduse kogukäibest 10%, teiseks on meie turismiinfosüsteem ja turismi riiklik poliitika veel välja kujunemata, selgitas ta. Junti hinnangul on riigi tutvustamiseks ja müümiseks väljaspoole Eestit oluline roll riigil. «Majandusministeerium või mingi ettevõte ei lähe välismessile,» lausus ta. «Et oleks soliidne, peab selleks olema turismiamet või turismiministeerium.»
    Junti tõdes, et on turismiameti senise töö suhtes küll üsna kriitiline, kuid lisas, et seda oleks vaja säilitada veel vähemalt kahe aasta jooksul, kuni kujuneb välja siseriiklik infovõrk ning saatkonnad suudavad hakata tutvustama Eestit välismaal.
    Nii turismifirmad, turismifirmade liit, turismi piirkondlikud ühendused kui ka maavanemad on avaldanud protesti turismiameti reorganiseerimise vastu. Peaminister Tiit Vähi erasekretäri Sirje Endre tellimusel turismiameti uuriguteosakonna koostatud analüüs näitab, et riik võib kaotada turismiameti likvideerimisega aastas 55 miljonit krooni.
    Turismiamet kuulub majandusministeeriumi valitsemisalasse. Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratso sõnutsi oli turismiamet majandusministeeriumi valitsemisalas ainus amet, millel ei olnud piisavalt tõsiseid argumente, et säilida iseseisva organisatsioonina.
    «Ametil on valitsemisfunktsioon, turismiametil on vaid üksikud ülesanded, mis lähevad valitsemisfunktsiooni alla, näiteks litsentseerimine,» lausus Ratso ning lisas, et teistes valdkondades tegeleb sellega majandusministeerium.
    «Et anda tegevusele suuremat kaalu, on turismiamet muidugi oluline, teisest küljest võib sama eesmärgi saada ka teise organisatsioonilise vormi, näiteks sihtasutuse puhul,» rääkis Ratso, kelle sõnul läheksid kõik turismiameti senised ülesanded üle sihtasutusele.
    Ratso sõnul on plaanis lähiajal kokku kutsuda turismiarendusnõukogu, et läbi arutada restruktureerimise võimalused. Valitsuses heaks kiidetud variant näeb ette turismiameti reorganiseerimist esialgu majandusministeeriumi osakonnaks ning hiljem sihtasutuseks. «Meie toetame üleminekut ilma vaheetapita,» lausus Ratso.
    Reisibüroo Wris tegevdirektori ja Eesti turismifirmade liidu presidendi Erki Urva sõnul tekib turismiameti sihtasutuseks muutmisel oht, et tegemist on eraõigusliku subjektiga ning riik pole nõus sellele turismi arendamiseks enam raha eraldama. Urva arvates oleks ainuke mõistlik otsus muuta turismiamet avalik-õiguslikuks subjektiks.
    Turismiamet on teinud majandusministeeriumile ettepaneku reorganiseerida amet avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks eraldi seaduse alusel. Turismiameti ettepanekutes on kirjas, et avalik-õiguslik struktuur võimaldab nõukogu kaudu ühendada nii riigi kui ettevõtluse huvid, see staatus on rahvusvaheliselt aktsepteeritav ning tagaks arenguks vajaliku stabiilsuse. Lisaks sellele on seadusega võimalik rakendada lisaks finantseerimisele riigi eelarvest muud sihtfinantseerimist sihtotstarbelise maksuna.
    Ratso väitel on alusetud kahtlused, et sihtasutuse puhul kaovad ära riigi eraldatavad eelarvevahendid turismi toetuseks. Ta tõdes, et avalik-õigusliku struktuuri loomine oleks üks võimalusi, kuid see eeldaks vastava seaduse vastu võtmist. «Praegu me pooldame sihtasutuse varianti, kuid avalik-õiguslik ei ole välistatud. Kuid siin on pretsedendi küsimus,» lausus ta.
    Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 13. november ning 14. novembril jätkab selle arutamist põhiseadusekomisjon.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.