7. november 1996
Jaga lugu:

Ettepanek turismiamet alles jätta

Junti lähtus ettepanekut tehes enese sõnul kahest seisukohast. Esiteks annab turism meie majanduse kogukäibest 10%, teiseks on meie turismiinfosüsteem ja turismi riiklik poliitika veel välja kujunemata, selgitas ta. Junti hinnangul on riigi tutvustamiseks ja müümiseks väljaspoole Eestit oluline roll riigil. «Majandusministeerium või mingi ettevõte ei lähe välismessile,» lausus ta. «Et oleks soliidne, peab selleks olema turismiamet või turismiministeerium.»

Junti tõdes, et on turismiameti senise töö suhtes küll üsna kriitiline, kuid lisas, et seda oleks vaja säilitada veel vähemalt kahe aasta jooksul, kuni kujuneb välja siseriiklik infovõrk ning saatkonnad suudavad hakata tutvustama Eestit välismaal.

Nii turismifirmad, turismifirmade liit, turismi piirkondlikud ühendused kui ka maavanemad on avaldanud protesti turismiameti reorganiseerimise vastu. Peaminister Tiit Vähi erasekretäri Sirje Endre tellimusel turismiameti uuriguteosakonna koostatud analüüs näitab, et riik võib kaotada turismiameti likvideerimisega aastas 55 miljonit krooni.

Turismiamet kuulub majandusministeeriumi valitsemisalasse. Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratso sõnutsi oli turismiamet majandusministeeriumi valitsemisalas ainus amet, millel ei olnud piisavalt tõsiseid argumente, et säilida iseseisva organisatsioonina.

«Ametil on valitsemisfunktsioon, turismiametil on vaid üksikud ülesanded, mis lähevad valitsemisfunktsiooni alla, näiteks litsentseerimine,» lausus Ratso ning lisas, et teistes valdkondades tegeleb sellega majandusministeerium.

«Et anda tegevusele suuremat kaalu, on turismiamet muidugi oluline, teisest küljest võib sama eesmärgi saada ka teise organisatsioonilise vormi, näiteks sihtasutuse puhul,» rääkis Ratso, kelle sõnul läheksid kõik turismiameti senised ülesanded üle sihtasutusele.

Ratso sõnul on plaanis lähiajal kokku kutsuda turismiarendusnõukogu, et läbi arutada restruktureerimise võimalused. Valitsuses heaks kiidetud variant näeb ette turismiameti reorganiseerimist esialgu majandusministeeriumi osakonnaks ning hiljem sihtasutuseks. «Meie toetame üleminekut ilma vaheetapita,» lausus Ratso.

Reisibüroo Wris tegevdirektori ja Eesti turismifirmade liidu presidendi Erki Urva sõnul tekib turismiameti sihtasutuseks muutmisel oht, et tegemist on eraõigusliku subjektiga ning riik pole nõus sellele turismi arendamiseks enam raha eraldama. Urva arvates oleks ainuke mõistlik otsus muuta turismiamet avalik-õiguslikuks subjektiks.

Turismiamet on teinud majandusministeeriumile ettepaneku reorganiseerida amet avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks eraldi seaduse alusel. Turismiameti ettepanekutes on kirjas, et avalik-õiguslik struktuur võimaldab nõukogu kaudu ühendada nii riigi kui ettevõtluse huvid, see staatus on rahvusvaheliselt aktsepteeritav ning tagaks arenguks vajaliku stabiilsuse. Lisaks sellele on seadusega võimalik rakendada lisaks finantseerimisele riigi eelarvest muud sihtfinantseerimist sihtotstarbelise maksuna.

Ratso väitel on alusetud kahtlused, et sihtasutuse puhul kaovad ära riigi eraldatavad eelarvevahendid turismi toetuseks. Ta tõdes, et avalik-õigusliku struktuuri loomine oleks üks võimalusi, kuid see eeldaks vastava seaduse vastu võtmist. «Praegu me pooldame sihtasutuse varianti, kuid avalik-õiguslik ei ole välistatud. Kuid siin on pretsedendi küsimus,» lausus ta.

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 13. november ning 14. novembril jätkab selle arutamist põhiseadusekomisjon.

Jaga lugu:
Hetkel kuum