Kas ülemaailmne vabakaubandus on liiga ambitsioonikas eesmärk? Igatahes mitte Briti valitsuse seisukohalt, kes usub, et vabakaubandus ja avatud turud aitavad muuta maailma rikkamaks ja turvalisemaks.

Euroopa on vabakaubanduse loojate esirinnas. Euroopa ühisturg on maailma suurim integreeritud kaubanduspiirkond, kus vaba kaubandus on arenenud kõige kaugemale.

Detsembris peetakse Singapuris maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) esimene ministrite kohtumine. WTO on kasvanud välja üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest (GATT), mille raames peaaegu viiekümne aasta jooksul peeti mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi. Selle aja jooksul on palju ära tehtud. Ülemaailmne kaubavahetus on neljateistkordistunud ja tulu viiekordistunud. Kuid palju on veel ära teha. Vaba kaubavahetust peab täiendama investeeringute ja kapitali liikumise edasine liberaliseerimine.

Briti valitsus usub, et aastaks 2020 on üleilmne vabakaubandus ja avatud turud täiesti saavutatavad, tuues kõigile riikidele suurt tulu. Viimane ideoloogiline takistus sellel teel -- kommunismi ja riikliku sotsialismi äpardumine -- on lõpuks kõrvaldatud.

Briti valitsus on veendunud, et vabakaubandusest ja avatud turgudest saadav kasu on nii poliitiline kui ka majanduslik. Majanduslikult pakub see tarbijatele suurimas valikus kaupu madalaima hinnaga.

Vabakaubandusega kaasneval heaolu kasvul on ka oluline poliitiline tähtsus. Maailma vaeseimad riigid teevad suuri jõupingutusi turumajandusele ja demokraatlikule valitsemisele üleminekul. Neil peab tekkima vaba võimalus oma tooteid eksportida ning rikkamad riigid ei tohi seejuures nende lootusi petta.

Heaolu, mida pakuvad riikidevahelised tihedamad kaubandus- ja majandussidemed, aitab tugevdada ülemaailmset rahu ja stabiilsust. Ülemaailmsest turust osavõtuga kaasneb informatsiooni vaba levik.

Heaolu kasv suurendab ressursse keskkonna ja tööolude parandamiseks ning ülemaailmse vaesuse vähendamiseks. WTO peadirektor on pöördunud maailma rikkaimate riikide poole palvega anda vähimarenenud maadele garantii, et nad saaksid kõiki oma tooteid tollivabalt eksportida. Briti valitsus on soovitanud Euroopa Liidul seda toetada.

Briti valitsusel on valminud konkreetne tegevusprogramm, kuidas jätkuvalt kaotada rahvusvahelisi kaubandussuhteid, investeeringuid ja finantsteenuseid häirivaid tõkkeid. See hõlmab ka teenuseid, mis ELis on juba liberaliseeritud, kuid maailmas veel mitte. Samuti näeb see ette tollibarjääride kaotamist, põllumajanduse avamist konkurentsile ning rahvusvaheliste investeeringute ja kapitali vaba liikumist.

Vabakaubandust ja avatud turge pole põhjust kellelgi karta, kuigi osa analüütikuid väidab, et väljapoole suunatud investeeringud viivad töökohti riigist välja ja madala palgaga riikidest toodete importimine tähendab töökohtade kadumist. See on liiga lihtsustatud seisukoht, kuna senised faktid neid väiteid ei kinnita. Euroopas on töökohtade kadumise tõeliseks põhjuseks hoopis tööturu liigne jäikus.

Briti valitsus on veendunud, et vabakaubandusest ja avatud turgudest võidavad kõik riigid, seepärast ongi ta asunud propageerima oma vabamajandusprogrammi aastaks 2020. BE