Initsiatiivist

Hiljuti kogunesid Tallinna masinatehase direktori kabinetis 11 tööstusjuhti. Rääkinud sissejuhatuseks Eesti-Vene absurdsetest majandussuhetest, valitsuse vähesest tegevusest selles vallas, paljude tööstusettevõtete kehvast majandusolukorrast selle tõttu jne, koostasid tööstusmehed pöördumiskirja Venemaa tööstusministrile. Kirja sisu oli, et neile üheteistkümnele võimaldataks kauba või siis toodangu pääs Venemaa turule topelttollideta.

Venemaa tööstusminister peaks selle kirjaga minema peaministri jutule ning hea õnne korral vastaks härra Tshernomõrdin meie töösturite palvele positiivselt ning sõlmitakse spetsiaalne leping. Nii olekski loodud koridor Venemaale pääsuks.

Võib teha kaks järeldust. Kas ettevõtted, kelle juhid koos viibisid, on nii hädas, et kirja kirjutamist võib tõlgendada kui meeleheitlikku õlekõrrest haaramist, või on kirja mõte ja eesmärk saavutada majanduskokkuleppeid ilma poliitikat asjasse segamata. Mõelda vaid, on olemas Eesti töösturite lobby Venemaa valitsusringkondades.

Igal juhul nende üheteistkümne hulgas oli nii edukaid kui seni edutuid firmasid ning tõenäoliselt on huvid erinevad.

Paraku ei viibinud ma ametlikule osale järgnenud olengul ning nüansid iga mehega eraldi jäid täpsustamata.

Üks neist on hiljem avaldanud arvamust, et ega esialgu ei ole muidugi midagi loota. Teine on filosoofiliselt lisanud, et kui piisk piisa haaval kivile vett langeb, võib kivi lõpuks puruneda.

Ise võin arvata, et majandusküsimusi alati poliitiliste nüanssidega vürtsitav Venemaa ei vasta meie meeste kirjale esialgu positiivselt. 20. novembril on mehed kirjaga Moskvas, siis kuuleb täpsemalt. Kui vastus on positiivne, ehk õnnestub siis kogu Eesti tööstusel ennast kirja smugeldada.