Nafta tulevik ebaselge

Teisipäeval lõppes viimaste nädalate nafta- ja naftasaaduste hinna langus. Poliitikud ja majandusmehed on mures, sest nafta hinna uus tõus võib põhjustada inflatsiooni suurenemist (peavad ju Euroopa poliitikud seoses ühtse Euroopa rahapoliitika tulekuga erilist tähelepanu osutama eelarvedefitsiidi vähendamisele). Saabumas on ennustuste kohaselt küllaltki külm talv. Mitteametliku informatsiooni kohaselt võtab Ühendriikide valitsus tarvitusele meetmeid kütusenõudluse pehmendamiseks talveperioodil. Siiski võib arvata, et toornafta hind lähiajal oktoobri keskel saavutatud 25dollarist taset barreli eest ei saavuta. Ebaselge on veel Iraani nafta võimalik pääs maailmaturule.

Kolmapäeval teatas Reuter, et Rotterdami ladudes võib olla «peidetud» 588 000 tonni vaske. Vase hind on sel nädalal pidevalt tõusnud ja ületas teisipäeval Londoni metallibörsil 2100 USD/t taseme. Teade arvel mitte olevast vasest esialgu hinda ei mõjutanud, sest suure tõenäosusega kujutavad need varud endast endisest N. Liidust pärinevat puhastatud sekundaarset toorainet, mis siiski ei vasta Londoni börsi kvaliteedinõuetele ja pole ka seetõttu börsil arvel. Endisest N. Liidust eksporditi aastatel 1991--1994 üle miljoni tonni vaske, mis moodustab üle poole turule jõudnud metallist.

Eile ennelõunane pallaadiumi fiksing Londonis ulatus 120,50 dollarini untsist, mis on kõrgeim tase alates 4. oktoobrist. Hinnatõus oli ilmselt otsene reageering teatele Jaapani kavatsusest vähendada 1997. aasta importi Venemaalt 15% võrra. Jaapan, kes on maailma suurim pallaadiumitarbija (auto- ja elektroonikatööstuses), arvab end olevat nüüd läbirääkimistel parematel positsioonidel. Jaapanlased on arvamusel, praeguses turusituatsioonis võivad nad eelistada aastase tarnelepingu asemel kauplemist spot-turul.