Othellot armastavad mitte-eestlased

Ööklubi Othello on imelik koht, kuhu mina läheksin ehk vaid venelasest külalisega, sest oma keelekeskkonnas tunneks ta end mugavalt.

Ööklubiga sama katuse all asub restoran, kasiino ja 9 lauaga piljardisaal. Jookide valik on suur ja kokteilid maitsvad, ka restoranitoitudel pole häda, ent teeninduses kehtivad kummalised reeglid. Üldine meeleolu näis testiõhtul 9. novembril hea, peeti sünnipäevagi, ent miski sundis tähelepanelikkusele.

Seitsme soosiku küsitluses kümne kuu jooksul osalenud Tallinna ettevõtjatest on seda lõbupaika eelistanud koguni kaksteist. Negatiivsete kogemuste osaliseks on saanud aga kakskümmend neli.

Küsitletute sõnul on probleeme tekitanud just alaliste külaliste ootamatud käitumisnormid ja tõik, et Othellot armastavat kahtlase olevikuga härrad ja daamid. Testijad siiski kellegagi lausa sõnelusse ei laskunud ega märganud ka kaklust või muud korrarikkumist.

Piletid maksavad olenevalt päevast 30--50 krooni. Reedel ja laupäeval kell 21--22 maksab sissepääs daamidele 20 krooni, neljapäeval pääsevad naised klubisse priilt. Fuajee seinalt võib lugeda, et agaramad külastajad saavad diskoteeki tasuta, muretsedes klubikaardi. Riidehoidjale tuleb loovutada kaks krooni. Piljardipartii maksab 20 krooni.

Kella 22.30 paiku oli tantsusaali kahel korrusel üllatavalt vähe rahvast. Paraku ei möödunud õhtu viperusteta ning ainsa vastiku pettumuse osaliseks sain istekohti valides. Administraatori kohuseid täitev mees juhatas meid lauda, millest tänu eraldumisvõimaluse puudumisele loobusime, eelistades baaripukke. Kuna teisel korrusel oli hõivatud vaid üks laud, otsustasime veerandtunni möödudes ülemiste avaruste kasuks. Vaevalt maha istunud, palus toosama mees meid lahkuda, kuna tema määravat kohad. Ei aidanud ükski põhjendus kliendi vabadusest valida istekohta.

Kodurahu huvides mehe ärritust märkamata suhtusime juhtunusse huumoriga ning kolisime esimesele korrusele tagasi.

Too seik mõjus tõelise kontrastina ülejäänud teenindusele, mida võib pigem kiita. Saaliteenindajad olid kiired ja meeldivalt tähelepanelikud, baaridaam valmistas oskuslikult kokteile, mida hirmmahukas joogikaart ei sisaldanud. Laudade vahel jalutanud neiu müüs roose.

Lisaks mõnekümnekohalisele restoranitiivale saali teisel korrusel on samas ruumis ka kaks baari.

Joogikaart on mitmekesine, pakkudes igale maitsele valikuvõimaluse alates karastusjookidest ja teest-kohvist kuni kangete napside ja keerukate kokteilideni. Kokteilikaardi peaks leidma ka igalt laualt.

Segujookide hinnad kõiguvad 30--70 krooni vahel. Othello-nimeline kokteil maksab 50 krooni, iiri kohv 35 krooni. 4cl viina, rummi, dzhinni või likööri maksab 20 krooni, vermutid mahuvad vahemikku 12--20 krooni.

Väike kogus viskit maksab keskmiselt 30--40 krooni, ent on ka kallimaid. 0,3 liitrit KOFFi maksab 24 krooni. Eesti toodangust peaks olema esindatud Saku originaal, kuid seda baarmenil pakkuda polnud.

Othellot külastavad väga erinevas vanuses inimesed. Laupäeva õhtul olid ülekaalus noored neiud ja keskealised mehed. Riietutakse suhteliselt vabalt: pilgeni täis tantsuplatsil võis märgata nii napilt ja ülipidulikult riietunuid kui teksades ja flanellsärkides lõbutsejaid.

Täies hiilguses õnnestus saalidekoratsioonidega tutvuda vaid kella 23ni, mil tantsuplats sai äkki pilgeni täis. Rahustavad rohelised toonid, piisavalt suur baarilett ja liikumisvõimalus tekitasid igati mugava olemise.

Külla aga mõjusid tõeliselt veidralt saali lage kaunistavad ilumonstrumid: sulgedega ääristatud valgel moodustisel ei tundunud olevat ainsatki arukat funktsiooni. See ei pakkunud isegi silmarõõmu, sundides pigem muigama. Kaotsi läks ka diskoripulti ilmestava saksofoni võlu.

- asukoht: 8 p

- tähistus: 7 p

- parkimisvõimalused: 7 p

- hügieenitingimused: 6 p

- ventilatsioon: 9 p

- interjöör: 5 p

- puhtus: 8 p

- valgustus: 6 p: mugavus: 5 p

- helikvaliteet: 6 p

- õhkkond: 3 p

- personal: 6 p

- turvalisus: 7 p

- teenindus: 8 p

- joogid (alkoholiga): 9 p

- joogid (alkoholita): 8 p

- söögivõimalused: 10 p

- hinna ja kvaliteedi suhe: 6 p