Jõesadama rentnikult nõutakse 37 miljonit

Suurim võlanõudja on Põhja-Eesti Pank, kelle põhivõlg 2,5 miljonit krooni on kasvanud intresside ja viivistega 21,6 mln kroonini. Virumaa Kommertspanga Kiviõli filiaal nõuab AGT-lt koos viivistega 9,6 mln krooni (põhivõlg alla 0,5 mln krooni). Tartu linnavalitsuse linnamajandusosakonna nõue on 2,3 mln krooni ja Tartu linna maksuameti oma 1,8 mln krooni. «AGT pole linnamajandusosakonnale maksnud kogu järelmaksu, milleks ta kohustus jõesadama erastamisel,» selgitas Kraavi.

Kraavi sõnul on 52 jõesadama endisel töötajal palga- ja mitmesuguseid hüvitusnõudeid üle 900 000 kr. «Esitan sel nädalal rahandusministeeriumile taotluse eraldada hüvitisi endistele töötajatele 700 000 krooni eest,» kinnitas Kraavi.

Kraavi loodab peagi müüa kõik 14 jõelaeva, millest enamik kõlbab vaid vanarauaks. «Laevad olid terve suve valveta,» rääkis Kraavi. «Neid on rüüstatud, mootoreid lõhutud. Loodan laevad müüa nii 1,5 mln krooni eest.» Kraavi ei avaldnud, kellega ta läbirääkimisi peab, öeldes vaid, et tegu on Eesti firmaga.

Mainimisväärse varana nimetas Kraavi veel 80. aastaist pärit veoautosid. Pankrotivaras on kolm veoautot, viit otsib taga politsei.

Tartu linnakohus kuulutas AGT pankroti välja 16. septembril, pankrotiavalduse esitas PEPi Tartu harukontor. Kraavi hinnangul ei suutnud AGT teostada jõesadama erastamisel äriplaani, st panna jõelaevad regulaarselt tööle. «Käima läks vaid liiva tootmine,» lisas Kraavi. AGT juhatuse esimehe Gunnar Kriisiga ei õnnestunud Äripäeval ühendust saada.