Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Milleks on nimekirja vaja?
Strateegiliste ettevõtete nimekiri tuleneb riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusest, mis võeti riigikogus vastu selle aasta 12. juunil.
Selles seaduses on ette nähtud, et valitsus peab nelja kuu jooksul seaduse jõustumisest tegema kaks nimekirja. Neist esimeses nimekirjas on need ettevõtted, mis lähevad erastamisele erastamisseaduse alusel. Teise nimekirja on kantud aga ülejäänud ehk nn strateegilised ettevõtted, mille erastamine toimub selle eespool nimetatud pika nimega seaduse alusel.
Strateegilisus omab siin tähtsust ainult riigiettevõtete aktsiate tulevasel võõrandamisel. Valitsus peab pöörduma riigikogu poole otsuse saamiseks, kui tahab võõrandada üle 33,9% strateegilise ettevõtte aktsiatest. Alla selle mahu aktsite müümist seadus ei piira.
Mõistlikum oleks minu arvates olnud selle seaduse asemel võtta vastu seadus, kus oleks näidatud, kuidas mingite riigikogu poolt kindlaks määratud infrastruktuuri ettevõtete erastamine peaks toimuma.
Mitte nii, et parlamendil lastakse välja öelda üksnes «ei» või «jah» erastamise toimumisele.
Selleks, et leida erastatavale riigiettevõttele tugev strateegiline partner, oleks ilmselt mõistlik paljudel juhtudel alustada enamusaktsiate müügist. Protseduuriliselt paneb strateegilise riigivara müügi paika küll riigivara seadus. See seadus on aga müügiprotseduuride poole pealt väga nõrgalt läbi töötatud. Ta ei olnud mõeldud selle vara erastamiseks, vaid tema pikaajaliseks haldamiseks.
Mis puutub valitsuse juba kinnitatud strateegiliste ettevõtete nimekirja, siis ei pruugi riigikogu seda täies mahus kinnitada.
Ma ei ole nii kindel, et selline nimekiri vajalik oleks. Valitsus esitas seaduse tagamõttega. Nimelt omandireformi seadus ei ütle midagi selle kohta, millal peaks omandireform lõppema.
Oli vaja seadusakti, mis ütleks, et ühel hetkel on omandireform ka riigivara erastamise osas läbi.
Muret tekitab ka see, et valitsusel on võimalik müüa strateegiliste riigiettevõtete vähemusaktsiaid ilma riigikogult nõusolekut küsimata. Siin võivad tekkida huvikonfliktid. Riigikogus on 101 liiget ning mina küll arutelu strateegiliste riigiettevõtete erastamise üle seal eriti hästi ette ei kujuta.
Eesti Lotol on stratee-giliste ettevõtete nimekirjas olemisest niipalju kasu, et tal on mingil määral kindlam tunne. Erastamisprotsessiga meil tegemist teha ei tule ja ettevõtte seisukohalt saame oma tegevust edasi arendada.
Erastamine on firma jaoks ebakindel olukord ning seetõttu kahjulik.
Strateegiliste ettevõtete nimekirja viis meid rahandusministeerium. Juhuslikult ja enda teadmata oleme korra sattunud erastamisagentuuri erastatavate ettevõtete nimekirja. Valitsus võttis meid sealt maha ja rohkem pole ametlikult midagi olnud. Kuulujutte liigub muidugi igasuguseid.