Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigiraudtee tahab loobuda reisiveost
Paljud Eesti Raudteega lähemalt seotud isikud näevad reisivedude üleandmise kaugema eesmärgina eraldada Eesti Raudteest suurt kahjumit toonud tegevus ja müüa riigifirma Ameerika raudtee-ettevõttele Omni Trax soodsamalt maha.
ASi Edelaraudtee peadirektor Jüri Kuusik ütles, et ettepanek võtta Eesti Raudteelt üle reisijatevedu tehti talle esimest korda 29. oktoobril. Siiani registreerimata AS Edelaraudtee oli esialgu plaanitud haldama ainult Tallinna--Lelle, Lelle--Viljandi ja Lelle--Mõisaküla raudteeliine.
Jüri Kuusiku sõnul kujuneb läbirääkimistel Eesti Raudteega põhiküsimuseks üleantava vara koosseis ja Edelaraudteele ületulevate kohustuste hulk.
Kuusiku ütlusel vajab selgeksrääkimist ka ületuleva kinnisvara saatus, millega on Eesti Raudteel seotud mitmed projektid.
Tema sõnul muudab reisijateveo ületulek Edelaraudtee senist kontseptsiooni täielikult. Kui esialgu oli esikohal regionaalse jaotuse printsiip, siis nüüd funktsionaalsus, lausub Kuusik.
Kuusiku sõnul ei ole veel arutatud, millal reisiveod Edelaraudteele üle tulevad. Ta ütleb, et ta ei ole nõus sellega, et reisijateveo ületulek Edelaraudteele toimuks Eesti Raudtee üksuste liitmise teel.
Esialgsete plaanide kohaselt võtab Edelaraudtee Kuusiku sõnul üle kogu Eesti-sisese reisiliikluse, välja arvatud elektrirongide liinid ja välisliinid. Eesti Raudteele jääksid senisel kujul transiitkaubaveod ja mõned Eesti-sisesed kaubaveoliinid.
ASi Edelaraudtee peadirektori Jüri Kuusiku sõnul tekib reisijateveo ületulekul olukord, kus Eesti Raudteest ja Edelaraudteest saavad mastaapide poolest sisuliselt võrdsed firmad. Vahe on ainult selles, et Eesti Raudtee teenib transiidi pealt head kasumit, Edelaraudtee töötab aga suure kahjumiga, lisab Kuusik.
Kuusiku sõnul oleks hea, kui reisivedude ületulekuga ei kaasne infrastruktuuri kulutusi ja lisanduvad ainult rongiliinide opereerimiskulud. Operaatortegevuse ületulek on Kuusiku sõnul võimalik vaid siis, kui olemasolev ja alguses planeeritud struktuur käivitub ning hiljem tuleb reisijatevedu lihtsalt juurde.
Kuusik ütleb, et hetkel on kokku lepitud, et riik eraldab reisijateveoteenuste ostmiseks Edelaraudteele vajaliku raha. Eesti Raudtee on tema ütlusel nõus infrastruktuuri finantseerima nendel lõikudel, kus toimub transiitkaupade vedu. Riigieelarvest on Kuusiku sõnul reisiveo teenuse ostmiseks ette nähtud 40 miljonit krooni ja raudteehoiu läbiviimiseks 28 miljonit krooni.
75 protsenti ületulevast veeremist on aga amortiseerunud ja Kuusiku ütlusel ei suudeta praegu riigieelarves ettenähtud raha eest vajalikke remonttöid teostada.
Kuusiku sõnul on riigile reisijateveo andmine ainult ühe ettevõtte kätte kasulik, sest siis on riigieelarvest reisijateveo doteerimiseks eraldatava 40 miljoni krooni kasutamist parem kontrollida. «Kas see on ka meile parem, selgub pärast läbirääkimiste lõppu,» lisab Kuusik.
Kuusiku sõnul on tänaseks selge, et kogu reisijateveo ületulek ei saa toimuda enne, kui on registreeritud AS Edelaraudtee, sest ka firma põhikirja tuleb mõned muudatused sisse viia.
Ta leiab, et aktsionäride üldkoosolek peab tegema muudatuse aktsiakapitali suuruse osas, sest see suureneb rohkem kui neli korda ja peaks tulevikus olema umbes 300 miljonit krooni.
Edelaraudtee registreerimine juriidilise isikuna seisab siiani rahandusministeeriumi taga. Kuusiku ütlusel on ministeerium ligi kaks kuud ettevõtte nõukogu liikmete nimetamise ja asutamisdokumentide kooskõlastamisega venitanud.
Erastamisagentuuri infrastruktuuri erastamise peaspetsialist Avo Annus räägib, et kuigi Eesti Raudtee erastamiskava väljatöötamiseks moodustatud töögrupp peab kava valitsusele esitama 1. jaanuariks, loodetakse see valmis saada kuu aega varem.
Annus, kes kuulub ka ise nimetatud töögruppi, ütleb, et lõplik otsus reisijateveo täielikuks üleandmiseks Edelaraudteele on veel tegemata. Annuse sõnul on tegu ühe võimaliku variandiga, mis ahvatleb oma lihtsusega.
Annus leiab, et Edelaraudtee funktsioonid ei muutu kogu kohaliku reisiveo ülevõtmise tagajärjel, sest olemasolev ettevõtte põhikiri üleminekut ei välista.
Annuse sõnul nägid Edelaraudtee kontseptsiooni väljatöötajad ette võimalust, et tulevikus võiks neile üle minna kõik kohalikud reisiveod. Idee, et Edelaraudtee võiks tegeleda kaubavedudega, tekkis Annuse väitel hiljem.
Tema ütlusel on arutatud ka võimalust, et reisijatevedu Tallinna--Narva liinil jääks Eesti Raudtee opereerida ja Edelaraudtee seda liini enda kätte ei saa. Annuse sõnul on arutatud ka varianti luua reisijateveoks omaette operaatorfirma. Selle variandi puhul on halb, et tekib ebaefektiivne raha kasutamine lisakulutuse näol, sest uuesti tuleb luua operaatorfirma struktuur.
Annus kinnitab, et reisijateveo eraldamise mõte Eesti Raudteest peitub riigi dotatsiooni jagunemises, sest kui reisijateveoga tegeleb üks firma, saab subsiidiume sihtotstarbelisemalt eraldada. Tema sõnul püütakse ka rikastes maades maksta dotatsiooni läbi ühe operaatorfirma.
Annuse väitel on reisijateveo täielik üleminek Edelaraudteele loogiline, sest viimane taotleb riigieelarvest võimalikult suurt riiklikku subsiidiumi. Tegelikkuses ei soovi Edelaraudtee Annuse ütlusel loobuda ei riigipoolsest 40 miljonist kroonist ega reisijateveost.
Annuse sõnul on Eesti Raudtee reisijateveo maht viimastel aastatel tunduvalt vähenenud. Ta ütleb, et selge on ka see, et reisijatevedu ei hakka ennast kunagi ära tasuma, nagu ka mujal maailmas.
Ühe tundmatuks jääda soovinud Eesti Raudtee töötaja sõnul võib reisijateveo üleandmise plaani käsitleda Eesti Raudtee erastamise kontekstis, mille alusel püütakse kahjumit tootev reisijatevedu üle anda Edelaraudteele.
Kuu aega tagasi viibisid Eestis USA kompanii Omni Trax esindajad ja firma president Dwight Johnson kinnitas, et ameeriklased on Eesti Raudtee erastamisest huvitatud vaid siis, kui kaubavedu on reisijateveost eraldi.
Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Meelis Pihel ütleb, et ameeriklaste seisukoht on arusaadav.
Ta lisab samas, et ta ei jaga seisukohta, nagu püütaks reisiveo üksuse eraldamisega luua Omni Traxile soodsamad tingimused Eesti Raudtee ostmiseks.
Ka Pihel kinnitab, et maailmas on väga paljudes riikides kauba- ja reisivedu lahutatud. Ta lisab, et ka Eestis peab ükskord ära lõppema olukord, kus kaubavedude arvelt doteeritakse kahjumiga töötavaid reisivedusid. Kuigi siiani on räägitud erinevatest variantidest, ütleb Pihel, et tema hinnangul on on õige eraldada kogu reisijatevedu Eesti Raudteest.
Eelmisel aastal oli Eesti Raudtee reisijateveo kogukäive 103 miljonit krooni, kaubaveo kogukäive 463,4 miljonit krooni. Möödunud aastal vedas Eesti Raudtee 23,7 miljonit tonni veoseid, millest transiitveoseid oli 9,9 miljonit tonni.