Erastatava valvekoondise pooled aktsiad riigile

«Sellega lõpeb mitu aastat väldanud närvesööv tants aurukatla ümber,» ütles EVK peadirektor Jüri Tõniste. EVK peaaegu 30% suurust turuosa selgitab Tõniste sellega, et firma on otseselt välja kasvanud miilitsa ja politsei struktuuridest. Omal ajal oli meil tööl 6500 inimest ning iga kaupluse ukse ees või taga magas mutike, kes oligi valvur, lausub ta.

Tõniste sõnul on just siseminister Märt Raski toetus valitsuses olnud otsustav EVK lülitamisel erastamisnimekirja. Seejuures on tähtis, et ministri ja EVK juhtkonna ettekujutus erastamisest on langenud üsna ühte, lausus Tõniste.

Oleme Raskiga mõlemad seda meelt, et sajandi lõpuni peaks riik säilitama 51% osaluse EVKs, mis aitab riigil veidigi kontrollida Eesti turvateenuste turgu ning säästa riigi- ja munitsipaalasutusi, ka koole muidu paratamatult ootavast hinnapommist, ütles Tõniste.

Tema sõnutsi vajab EVK lisaks kasumist tehtavatele investeeringutele ka vähemalt 20 miljoni kroonist süsti väljastpoolt, ka välisfirmadelt.

Tõniste sõnul on EVK erastamisega seotud dokumendid praegu kooskõlastamisringil rahandus- ja justiitsministeeriumis. Kui RAS EVK saab äriregistrisse, läheb firma erastamiseks lahti, lisas ta.

Tõniste ütles, et osa EVK aktsiate ostmise võimalus on antud ka umbes sajale firma juhtkonda kuuluvale inimesele. Eraldi aktsiaseltsi EVK erastamisel osalemiseks juhid ei moodusta, siseministeerium surus tahtjail mõtte juba eos maha, lisas ta.

EVKs on 1491 töötajat, kellest 972 on turvamehed. Firmal on 138 autot, valvatakse 10 391 objekti üle Eesti. 1995. a netokäive oli EVK-l 73 mln ja kasum 1,2 mln kr, tänavune käibeprognoos on 98 mln ja kasumiprognoos 5 mln krooni.